MELT Innovatsioonifoorum 2025: turud ei oota meid – nendeni tuleb ise jõuda

15. aprillil 2025 kogunesid Tallinna Kultuurikatlasse üle 300 Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni eestvedaja, et arutada, kuidas Eesti ettevõtted saavad rahvusvaheliselt läbi lüüa ja maailmaturgudel oma positsiooni tugevdada.

Fotod: MELT Innovatsioonifoorum 2025, Maksim Toome

Tänavuse MELT Innovatsioonifoorumi keskmes olid eksport, rahvusvaheline bränding ning tehnoloogia roll ärikasvus. Kogu päeva jooksul jagasid oma teadmisi 24 esinejat ning demoalal tutvustas oma lahendusi 28 ettevõtet. Foorum pakkus praktilisi teadmisi ja jagati kogemusi, kuidas Eesti ettevõtted saavad edukalt välismaale laieneda ja seal pikemas perspektiivis edukad olla.

Tehisintellekt kui iga toote osa

Päeva peaesineja, Rootsi ettevõtte Sircular analüütik Christopher Lyrhem, keskendus tulevikutöö ja tehnoloogia mõjule majanduses. Tema sõnul seisab maailm majandusliku ümberkorralduse lävel ning tehisintellekt hakkab lähiajal olema osa pea igast tootest ja teenusest, tuues kaasa ulatuslikke muutusi kogu ühiskonnas. Kuid uue tehnoloogiaga kohanemisest üksi ei piisa – ettevõtete edu sõltub sellest, kui valmis ollakse kogu ärimudelit süvitsi ümber mõtestama. Lyrhem rõhutas, et ellujäämiseks peab iga ettevõte pidevalt investeerima innovatsiooni ning suunama osa kasumist teadlikult arendustegevusse.

MELT Innovatsioonifoorum 2025 peaesineja, Sircular analüütik Christopher Lyrhem.

Lyrherm tõstis fookusesse ka robootika ja automatiseerimise. Tema hinnangul saavad robotitest peagi maailma suurim tootekategooria – peaaegu kõik, mida tööstuses suudab teha inimene, suudavad robotid teha kiiremini, odavamalt ja märksa suurema töövõimega. Robotid töötavad 99% ajast, samas kui inimene suudab olla produktiivne vaid murdosa sellest, hinnaguliselt 20%. Tänu robotite kasutuselevõtule ei ole enam vajadust toota kaugetes riikides odava tööjõu najal – tootmine saab liikuda tagasi tarbijatele lähemale. Lisaks tõi ta esile isesõitvate sõidukite potentsiaali ühiskonnas, võimaldades liikuvust ka neile, kel varem see võimalik polnud. Uus tehnoloogia aitab sillutada teed ka kasutuspõhistele ärimudelitele, mis vähendavad ületarbimist. Tähelepanuväärsena mainis Lyrhem ka kasvavat huvi tellimuspõhiste ehk “subscription-based” toodete vastu, eriti just elektroonika ja igapäevaelu lihtsustavate lahenduste vallas.

Visionäärina näeb Lyrhem, et robotid on järgmine iPhone – tarbijad saavad osta endale inimesesarnase roboti, millele saab installeerida erinevaid rakendusi sarnaselt praegustele nutitelefonidele. Foto: Ermo Säks.

Ekspordi võti on julgus tegutseda

Peapaneelis „Eesti ettevõtlus globaalses mängus“ arutasid SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Thermory müügidirektor Katrin Reinaste-Parve ning Insero asutaja ja arendusjuht Oliver Mets, kuidas Eesti ettevõtted saavad oma ekspordipotentsiaali realiseerida. Diskussioon tõi välja, et Eestis on ettevõtetel küll tehnoloogiline võimekus olemas, kuid suurim väljakutse juhtimiskultuuris on innovatsioonijuhtimine. Metsa sõnul saab arenguhüpe toimuda vaid juhul, kui astume lisandväärtuse redelil mitu sammu kõrgemale – Eesti tööstuse tase on äärmiselt hea, väga hästi automatiseeritud, kuid tehaste kasumimarginaal on võrreldes lääneriikidega madalam. Samuti rõhutas Reinaste-Parve, et välisturgudele minnes on oluline määratleda, kas alustada edasimüüjatega või ise kohapealse müügiga. "Eestlased on agresiivsed ootajad, meile meeldib kirjutada pikki e-kirju, kuid sellega edu ei saavuta." Edu aluseks on Reinaste-Parve sõnul tugev toode ja motiveeritud meeskond, kes aktiivselt turuvõimalusi otsib.

Edu nõuab rohkem kui digimainet

Teenuste ekspordi teemalises paneelis “Kuidas viia kohalik teenus maailmaturule?” jagasid oma kogemusi Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon, NOH Production juhtiv partner Birgit Karus ja Tartu Filmifondi juht Külli Hansen. Arutelust selgus, et rahvusvaheline edu ei sõltu enamasti teenuse päritolust, vaid selle kvaliteedist ja kasutajasõbralikkusest.

Piletimüügiplatvormi Fienta kasutatakse umbes 40 riigis, pakkudes teenust 28 keeles ja 37 valuutas ning seda arendatakse pidevalt tihedas koostöös klientidega. Samuti rõhutati, et Eesti kuvand digiriigina avab jätkuvalt palju uksi, kuid sellest üksi ei piisa – oluline on põhjalik ettevalmistus, sest igal turul on omad ootused ja kultuurilised eripärad. Reeglina otsustatakse välisriikides rohkem numbrite, mitte meeldivuse järgi, isegi loovlahenduse puhul.

Vasakult: Moderaator Kaarel Mikkin, Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon, NOH Production juhtiv partner Birgit Karus ja Tartu Filmifondi juht Külli Hansen.

E-kaubanduse ja turunduse vaates rõhutas foorumil esinenud Eesti E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät, et enne välisturule suundumist tuleb üle vaadata ettevõtte digitaristu – veebipoe funktsionaalsus, tooteinfo ja kohaliku turu jaoks sobivad makse- ja tarnelahendused on hädavajalikud. Samuti mängib rolli nähtavus otsingumootorites – ilma selleta jääb ka hea toode avastamata.

Investeeringute kaasamise valguses tõi Tehnopoli arendusjuht Jaak Ennuste välja, et investorite usalduse võitmiseks on oluline ajastus ja asutajate motiveeritus. Liiga vara ei maksa riskikapitali otsida ning alustades tuleb osalust hoida võimalikult palju enda käes. Ennuste sõnul tasub kaasata vaid nii palju kapitali, kui tõepoolest vajalik – igal etapil peaks eesmärk olema pigem fookuse hoidmine kui laienemine iga hinna eest.

Liisi Org, Latitude59 tegevjuht, Hedi Mardisoo, Cachet kaasasutaja ja juht ning Kert Lehe, Revala Ltd. tehnika- ja tegevjuht jagasid oma kogemusi, kuidas väikesest riigist pärit ettevõtted saavad edukalt globaalselt läbi lüüa. Nende sõnul eeldab edu palju nähtavust, reisimist ja tugeva inimliku kontakti loomist klientide ja partneritega. Ka nemad rõhutasid, et Eesti ilusast ja puhtast loodusest olulisemaks on kliendi jaoks sageli ikkagi hind ning kuigi Eesti digitiiger avab jätkuvalt idufirmadele maailmas uksi on siiski vaja teha palju selgitustööd, eriti Euroopast kaugemal. Samuti tuleb põhjalikult tunda sihtturu seadusandlust ja konkurentsiolukorda, et oma võimalusi analüüsida, sest alati ei ole kõige mõttekam ja lihtsam laieneda Lätti või Soome.

Vestlusringis vasakult: TLÜ teadmussiirde analüütik Mart Repnau, TLÜ ettevõtlusõppe ja mõjuettevõtluse koordinaator Merle Praakli, TLÜ ettevõtluskoostöö koordinaator Maria Martšenko.

Rahvusvaheline edu nõuab rohkem kui head toodet

Tänavusel MELT Innovatsioonifoorumil kõlama jäänud sõnum oli, et Eesti kui bränd on rahvusvahelisel tasandil tugevalt seotud tehnoloogiapädevuse ja usaldusväärsusega. Samas ei piisa pelgalt digimainest – oluline on julgus ja oskus eristuda, oskus rääkida oma lugu ja tunda sihtturu ootusi. Sageli ei ole võti mitte tootes endas, vaid selles, kuidas ja kellele seda pakutakse.

Päeva jooksul tõdeti korduvalt, et Eesti ettevõtluse järgmine kasvuhüpe ei tule pelgalt tootmismahu suurendamisest, vaid toodete ja teenuste kõrgemast lisandväärtusest, efektiivsemast müügist, läbimõeldud ärimudelitest ja sihikindlast rahvusvahelisest tegutsemisest. Turud ei oota meid – nendeni tuleb ise jõuda.

MELT Innovatsioonifoorum 2025.