Teadus ei jõua ettevõtlusesse iseenesest ja keskenduda ei saa kiirele kasule

Tehisintellekti kiire areng on muutnud ka investorite ootusi. Lihtsalt uus ja põnev rakendus või platvorm enam tähelepanu ei tõmba. Otsitakse teadmisi, tehnoloogiat ja lahendusi, mida ei ole lihtne kopeerida. Just seepärast räägiti tänavusel Latitude59-l palju teaduspõhisest ettevõtlusest ja süvatehnoloogiast ning see on koht, kus ülikoolid saavad olla ettevõtlusele olulist väärtust loovaks partneriks.

Peaesineja David Cleevely.

21.–22. mail toimus Kultuurikatlas rahvusvaheline iduettevõtluse ja tehnoloogiakonverents Latitude59. Tallinnasse tuli tuhandeid osalejaid enam kui 70 riigist – startup’ide asutajaid, investoreid, teadlasi ja tehnoloogiasektori esindajaid.

Tallinna Ülikoolist olid konverentsil esindatud arendus- ja koostöökeskus EXU ning digitehnoloogiate instituut. Konverentsil loodi kontakte ja arutati, kuidas ülikoolides sündiv teadmine jõuaks kiiremini päris kasutusse. Esindatud oli ka Adapter meeskond, kes tutvustas võimalusi ettevõtetele sobivate teadus- ja arenduspartnerite leidmiseks. Adapter ühendab Eesti kõrgkoole ja teadusasutusi ning aitab ettevõtetel leida koostööpartnereid nii tehnoloogia- kui ka loomevaldkonnas.

EXU ettevõtluskoostöö eksperdi Jüri Saare sõnul peitub selliste konverentside väärtus otseses kontaktis inimestega, kes proovivad uusi lahendusi turule tuua. “See inspireerib ja näitab ka suunda,” ütleb Saar.

Latitude59-l osalesid väga erineva tegevussuunaga ettevõtted: haridus- ja tervisetehnoloogia idufirmad, kaitsetehnoloogia arendajad ja süvatehnoloogia ettevõtted. Tehisintellekt on muutunud tootearenduse nii tavaliseks osaks, et selle olemasolu üksi ei ole enam midagi erilist. Rohkem räägiti hoopis sellest, kas ettevõttel on teadmine, tehnoloogia või idee, mida ei saa lihtsalt kopeerida.

Saar toob välja, et just seetõttu pöördub tähelepanu üha rohkem füüsilise maailma probleemide lahendamise poole. See tähendab süvatehnoloogiat, teaduspõhiseid ettevõtteid ja Eesti puhul ka kaitsetehnoloogiat.

Rahvusvaheline koostöö ja ülikoolide roll

Vasakult: Triinu Lööve, Kristina Kalvet ja Uwa Obasi Odefa.

Digitehnoloogiate instituudi arengukoostöö koordinaatori Kristina Kalveti töö keskendub Aafrika suunalisele koostööle, mistõttu pakkusid talle erilist huvi Euroopa ja Aafrika koostööd käsitlevad arutelud. “Väga huvitav oli näha, et Aafrikat nähakse järjest enam tugeva innovatsiooni- ja koostööpartnerina,“ ütleb Kalvet. Konverentsil osalesid vabatahtlikena ka Tallinna Ülikooli tudengid Keenia Digital Explorers programmist, mis andis neile võimaluse näha lähedalt ettevõtluse praktilist poolt ja luua uusi kontakte.

Ülikoolide jaoks olulisi mõtteid pakkus ka arutelu “Science Doesn’t Scale Itself – And Not Every Breakthrough Should“. Räägiti sellest, millal peaks teadustöö kasvama iseseisvaks ettevõtteks ja millal on mõistlikum luua tugev koostöö teadlaste ja ettevõtete vahel. Kalveti sõnul jäi kõlama mõte, et teadlased võivad luua väga tugevaid ettevõtteid, kuid selleks on vaja toimivat tugivõrgustikku ja koostööd.

Kalveti jaoks oli Latitude59 võimalus näha, milliste teemade ja probleemidega ettevõtted praegu tegelevad ning kus võiks ülikooli ja erasektori koostööl olla praktilise väärtusega kokkupuutepunktid.

Teaduspõhised lahendused vajavad aega ja tuge

EXU ettevõtluskoostöö eksperdile Triinu Löövele jäi tänavuselt Latitude59-lt kõlama keskendumine rahvusvahelisele koostööle ja sellele, kuidas väiksemad riigid ning organisatsioonid saaksid leida oma koha kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. “Ikka ja jälle tuli ettekannetes teemaks, kui oluline on õigete partnerite leidmine ja tugev koostöövõrgustik, eriti teaduspõhises ettevõtluses,“ sõnab Lööve.

Triinu Lööve tõi olulise tähelepanekuna välja teadlasest ettevõtja ja ExpressionEditsi juhi Kärt Tombergi mõtte, et teaduspõhises ettevõtluses ei saa keskenduda kiirele kasule, sest uute lahenduste arendamine, testimine ja turule toomine võtab aega. See on aga midagi, millega kiireid tulemusi ootav ühiskond ei oska täna alati hästi arvestada.

Marie Pohlak, DuoTale

Konverentsi liftikõnede võistlustel osalesid ka Tallinna Ülikooliga seotud ettevõtted. Prototroni finaali jõudis ülikooli vilistlaste loodud Glurry.app, mis arendab lahendusi diabeetikute terviseandmete jälgimiseks. Laval käis ka Duotale.com, mis arendab keeleõppe tehnoloogiaid ning teeb koostööd Tallinna Ülikooli teadlaste ja EXU meeskonnaga.

Arusaadavalt räägiti tehnoloogiakonverentsil palju tehnoloogiast, kuid lõpuks taandusid paljud vestlused üsna lihtsale küsimusele: kes ja kuidas aitab headel ideedel päriselt kasutuseni jõuda?