LÄÄNEMERE PUNAVETIKAS KOSMEETIKATÖÖSTUSES

Updated: Aug 10

Vetikatest kuuleme ajakirjanduse vahendusel üsna tihti. Eestlaste jaoks on ehk kõige tuntum sinivetikas, mis kuumade ilmade ja soosiva tuule korral ujumisrõõme ning rannahooaega piirab.



Punavetikas Ceramium tenuicorne. Foto: Rando Tuvikene

Kui sinivetika mürkide toime põhjustab inimesele (sh ka loomadele) lööbeid ja raskematel juhtudel võib esineda  oksendamist ning palavikku, siis paljud teised vetikad on erinevate tööstusharude kasulikuks tooraineks. Olgu selleks nii toiduainetööstus kui meditsiin. Tööstuslikes mahtudes ja just kosmeetikatööstuses on tõenäoliselt rakendatav Saaremaa ja Hiiumaa vahel kasvav punavetikas (Furcellaria lumbricalis), mis on väga tõhus toode asendamaks kosmeetikatööstuses kasutatavaid ebatervislikke värvaineid.


Teadusasutuste ja ettevõtete koostööprojekt


Eelmisel aastal lõppenud projekt „Läänemere punavetikast fükoerütriini eraldamise tehnoloogilse lahenduse väljatöötamine„  oli Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses loodud kompetentsikeskuse Plantvalor esimene suuremahuline uuring, mille uurimisobjektiks oli vetikas. Projekti eesmärgiks oli leida efektiivne tehnoloogia, millega saaks  tööstuslikus mahus toota punast värvipigmenti. 


Eesti rannikumeres kasvav punavetikas on unikaalne taastuv loodusvara. „Meie punavetikat on kasutatud traditsiooniliselt põldude väetamiseks ja alates 1966. aastast alustati furcellaraani tootmisega. Tänaseni tegeleb sellega AS EST-Agar Saaremaal,“ selgitas Eesti Maaülikooli ja Polli aiandusuuringute keskuses loodud kompetentsikeskuse Plantvalori peaspetsialist, üks projekti eestvedaja Uko Bleive. Lisades, et furcellaraani kasutatakse toitude tekstuuri parandajana (tardaine) ja ka kosmeetilistes kreemides.


Kuna AS EST-Agari eesmärgiks on punavetikat täielikumalt kasutada, siis kaasati ka nemad projekti. Firma tegeleb aktiivselt vastava valdkonna tehnoloogia ja toodete arendamisega „Osapooli oli veel teisigi ning Eesti Maaülikooli kõrval andis suure panuse Tallinna Ülikooli Rando Tuvikese uurimisgrupp, kes on punavetikaga tegelenud pikka aega ja seetõttu pakkus projektis olulist tuge. Ettevõtluspartneriteks said aga OÜ Vetik ja  AS EST-Agar,“ ütles Bleive.   


Rikkalik värvipalett


Meie esivanemad on punase värvi saamiseks kasutanud taimi: kase-, paakspuu-, toominga-, õunapuu- ja kirsipuukoort, pihlakamarju, naistepuna õisi, tõrvalilli, soopihla juuri, punet, takjaõisi, lepakoori, peeti jpm. Paraku on looduslike värvipigmentide tootmine looduslikest allikatest paljudel juhtudel just tooraine kättesaadavuse tõttu majanduslikult ebaotstarbekas. „Looduslike värvide tootmisel on võimalik suures mahus kasvatada ka punast peeti, millest eraldatav punane pigmenti on leidnud koha toiduvärvina toiduainetetööstuses. Samas tuleb looduslike värvide puhul alati arvestada värvi omaduste ja  värvi stabiilsuse probleemidega. Nimelt on need värvipigmendid valdavalt madalama värvusjõuga ja on tundlikud kuumutamise, valguse ning pH suhtes,“ täpsustas Uko Bleive. 


Projektis uuriti eelkõige erinevaid ekstraktsiooni meetodeid ja valiti välja sobivaim meetod, mis ei kahjusta valgulist värvipigmenti ja tagab kõrge värvipigmendi saagise. Laboratoorsete ja pilootsete katsete põhjal koostati tootmise tehnoloogiline kirjeldus. „Selgus, et ka punavetikast pärinev värvipigment on tundlik valguse ja kuumtöötlemise suhtes, mistõttu kuumtöödeldavad jookide asemel tuleb valida sobivamad tooted (kosmeetika, kondiitritooted), milles neid kasutada.“


Punavetikale iseloomuliku punase värvuse annab valguline R-fükoerütriin, mida sisaldub punavetika kuivaines ca 0,6 protsenti.  Makrovetikana on punavetikat võimalik lihtsalt, suures mahus koguda traalimisega, mistõttu oleks ka pigmendi suuremamahuline tootmine võimalik. Lisaks hindavad keskkonnateadlikud tarbijad looduslike värvide kasutamist kosmeetika toodetes aina rohkem. Looduslike värvipigmentide tootmine vetikatest ja nende kasutamine on maailmas kasvav valdkond ning nii arendab üks partneritest (Vetik OÜ) merevetikal põhinevat punast värvainet, mis on tervislik ja millel on nahka noorendav omadus.


Erinevad katsetused on näidanud, et punavetikast saadav värvipallett on tumepunasest värvitoonist roosani ning värvaine on antioksüdantne. Kuid võimalusi on veelgi. Võrreldes karmiinpunasega on punavetikast pärinev pigment madalama värvi intensiivsusega. „Vetikast pärineva punase värvipigmendi teeb eriliseks samas tema võime UV valguses, vesilahuses fluorestseeruda, mistõttu saaks seda lisandina kasutada põneva valgusefekti väljatoomiseks toodetes või kõrgpuhast R-fükoerütriini kasutada markerina raku uuringutes. Uuritakse ka R-fükoerütriini kasutamist võimaliku biosensorina,“ tähendab Bleive.


Kosmeetikaettevõtted armastavad värve ning ootavad proove. Vetik OÜ eesmärk on toota kosmeetikafirmadele komponente, mida nad saaksid oma toodetes kasutada. Eelkõige soovitakse punase värvipigmendi efektiivse tootmistehnoloogia arendamist, et kosmeetikafirmadele vastavaid komponente toota. Lisaks rajab ettevõte tootmist Saaremaale. 


„Koostöö partneritega jätkub ja seda eelkõige pigmendipulbri kvaliteediomaduste tõstmise ja punavetika ekstraktsioonijääkide väärindamise eesmärgil. Vetikate kasutusvõimaluste leidmiseks ja rahvusvaheliseks koostööks ettevõtjate ning teadusasutuste vahel osaleb kompetentsikeskus Baltic Blue Biotechnology Alliance+ koostöövõrgustikus,“ lisas Bleive.

Autor: Kaja Mõts, allikas: ADAPTER

Foto: Punavetikas Ceramium tenuicorne. Foto: Rando Tuvikene

Loe lisaks ka: Kosmeetikatoodete retseptiarendus