Poolteist aastat kestnud tootearenduse tulemusena valmis TLÜ loodus- ja terviseteaduse instituudi analüütiliste meetodite peaspetsialisti Mari-Liis Leinuse ja tooteinnovatsiooni peaspetsialisti Maria Martšenko käe all looduskosmeetika brändi Berrichi näohooldussarjas viis uut toodet – meigieemaldusõli, näopesuvaht, toonik, seerum ning näomask.
TLÜ pikaajaline edukas koostöö Berrichiga
Tallinna Ülikooli ja looduskosmeetika brändi Berrichi koostöö sai alguse juba enne seda, kui Mari-Liis Leinus ja Mariaga Martšenko Tallinna Ülikoolis tööle asusid. Tookord vedas projekti professor Rando Tuvikene ja tema poole soovitas Berrichil pöörduda tuttav vetikakasvataja, kes oli kuulnud Berrichi looja Berit Joosepi soovist (lisada toodetesse eestimaist vetikat) ning oli kursis, et Tallinna Ülikoolis tehakse kõrgetasemelist teadustööd just vetikate uurimise suunal.
Berrichi brändi esimesed tooted põhinesid furtsellaraanil ja astaksantiinil. Kuna tegu on brändi tunnusjoonega, siis sooviti lisada neid koostisaineid võimalusel ka uutesse toodetesse. Uued tooted olid aga teistsuguste omadustega, seega tuli leida lahendusi, kuidas lisada furtsellaraani ja astaksantiini ka nendesse. Tootearenduse käigus katsetati väga palju erinevaid tooraineid, mis moodustaski tööde põhimahu. Keskmiselt kulus 30 katsetust, et saada valmis lõplik toote prototüüp. Poolteise aasta töö tulemusel valmis aga näohooldussarja jaoks viis uut toodet – meigieemaldusõli, näopesuvaht, toonik, seerum ning näomask.
Eelnevate koostöödega võrreldes oli seekordne märksa keerukam ja kõrgetasemelisem, kuna arendatavad tooted olid erinevat tüüpi ja mõned neist ka sellised, mille tootearendusega ei Leinus ega Martšenko polnud varasemalt kokku puutunud. Lisaks olid kõik viis uut toodet väga erinevad oma formulatsioonide ja funktsioonide poolest. Iga toote arendust pidi alustama nullist, mis tegi selle töö ühest küljest keeruliseks, aga samas ka põnevaks.
Mida tähendab tootearenduses märksõna „looduskosmeetika”?
Looduskosmeetika puhul on koostisained enamasti taimset või loomset päritolu, selgitab Martšenko. Lubatud on kindlad tooraine töötlemise füüsikalised ja keemilised protsessid ning sünteetiliste koostisainete kasutamine on piiratud. Seega on tootearenduse puhul põhiliseks erinevuseks just sobivate toorainete valik. Lisamärkusena olgu öeldud, et tegelikult ei ole looduskosmeetika mõiste rahvusvaheliselt reguleeritud. Leinus lisab, et teadusprojektide puhul keskendutakse pigem mõne uudse lähenemise, tootmisviisi või komponendi leidmisele, mida siis hiljem, kui on tõestatud selle efektiivsus, saab rakendada mõne toote juures. Ettevõttega koostöö algab pigem soovist saada kindlate omadustega toode ja siis tuleb leida komponendid ja tootmisvõtted sellise toote saamiseks.
Kuidas üks tootearendus ettevõttele üldse välja näeb?
Martšenko selgitab: "Iga tootearendus algab probleemi püstitamisest – millist toodet mis eesmärgil vaja on. Enne, kui asuda tootearenduse juurde, peab olema idee, mida ellu viia. Seejärel, kui toote kontseptsioon on paigas, saab hakata seda arendama. Sirgjoonelist teed ideest valmistooteni tootearenduses ilmselt ei ole. Ehk selleks, et jõuda valmistooteni, tuleb teha palju katsetusi, kuni lõpuks saab see õige lahendus leitud. Kui prototüüp on valmis, siis saab viia sellega läbi erinevaid laboratoorseid teste, et veenduda näiteks selle tõhususes või säilivuses."
„Kui prototüüp on valmis, siis saab viia sellega läbi erinevaid laboratoorseid teste, et veenduda näiteks selle tõhususes või säilivuses."
Tooteinnovatsiooni peaspetsialist Maria Martšenko tootearendusest
Sul on idee ja vajad tootearendust? Pöördu julgelt Tallinna Ülikooli poole
Ettevõtted, kes soovivad arendada teaduspõhiseid kosmeetikatooteid ja kelle enda tootearendustiimis jääb seadmetest ja/või teadmistest vajaka võivad alati julgelt TLÜ poole pöörduda kinnitab Leinus. „Meil on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis professionaalne tootearenduse tiim ning võimalused luua erinevaid huvitavaid uudseid tooteid,“ lisab Martšenko.
Comentários