Tallinnas kohtunud teadmussiirde eksperdid otsisid teid teadusest ettevõtlusse
Updated: 12 hours ago
Kuidas jõuavad ülikoolides loodud teadmised ettevõtete ja ühiskonna kasutusse ning mida muudab selles töös tehisintellekt? Neile küsimustele keskendus 9. oktoobril Tallinnas toimunud Balti tehnoloogiasiirde võrgustiku rahvusvaheline aastakonverents, mis tõi kokku ligikaudu 70 osalejat. Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja partnerlussuhete keskuse ettevõtluskoostöö juristi Kadri Aua eestvedamisel korraldatud kohtumine ühendas rahvusvahelise kogemuse, praktilised teadmussiirde küsimused ja uute koostöösidemete loomise.
Toompeal Rüütelkonna hoones peetud konverentsi “Navigating the Next Era of Knowledge Transfer: AI, Commercialisation and Beyond“ fookuses olid tehisintellekti võimalused ja riskid, teadustulemuste kommertsialiseerimine, ülikoolide hargettevõtete ehk spin-off’ide loomine ning intellektuaalomandi juhtimine. Eesti, Läti ja Leedu kolleegide kõrval jagasid kogemusi esinejad ja arutelujuhid Hollandist, Saksamaalt, Soomest ning Norrast.
Teadmussiirde spetsialistide töö on aidata teadlastel ja ettevõtetel leida ühine keel ning viia teadustöö tulemused praktilise rakenduseni. Konverents pakkus võimalust võrrelda, kuidas neid ülesandeid eri ülikoolides täidetakse, ning õppida kolleegide kogemustest.
“Meile oli kõige olulisem luua õhkkond, kus inimestel oleks hea ja vaba suhelda, mõtteid vahetada ning uusi sidemeid luua. Kohapeal oligi tunda sõbralikkust ja avatust – ka esinejatest said kiiresti omad inimesed,“ ütleb konverentsi peakorraldaja Kadri Aua.
Aua juhtis konverentsipäeva koos Eesti Kunstiakadeemia teadmussiirde juhi Sven Idarannaga. Osalejaid tervitasid Eesti Patendiameti peadirektor Janne Andresoo ja TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Tehisintellekt ja teadustulemuste tee turule
Konverentsi peaettekande pidas Future of Life Institute’i Euroopa poliitika ja teadusuuringute juht ning KU Leuveni doktorant ja AI Safety Labi kaasasutaja Risto Uuk. Tema ettekanne käsitles teadmussiiret tehisintellekti ajastul: ülikoolidele avanevaid võimalusi, kaasnevaid riske ja strateegilisi valikuid.
Teema jätkus paneelarutelus, mis tõi tehisintellekti teadmussiirdeüksuste igapäevatöö konteksti. Eindhoveni Tehnoloogiaülikooli teadmussiirdeüksuse juhi Renato Calzone modereeritud vestluses osalesid Risto Uugi kõrval Max Planck Innovationi iduettevõtluse ja osaluste juhtimise vanemjuht Florian Kirschenhofer, AIRE tehisintellekti ekspert Rene Väli ning advokaadibüroo Walless vandeadvokaat Tea Park.
Teadustulemuste turule jõudmist käsitles Calzone ka eraldi ettekandes. Ta tõi teadmussiirdeüksustele praktilisi õppetunde oma kogemusest ettevõtja, uute ettevõtete arendaja ja ülikooli teadmussiirde juhina.
Baltimaade kogemusele keskendus arutelu selle üle, mida on vaja eduka ülikooli hargettevõtte loomiseks. Aalto ülikooli hargettevõtete osaluste haldamise juhi Anu Honkalinna juhtimisel jagasid kogemusi TalTechi tehnoloogiasiirde meeskonna juht Rene Jõeleht, Läti Ülikooli tahkisefüüsika instituudi kommertsialiseerimisnõustaja Kaija Kurme-Jansone ja Kaunase Tehnoloogiaülikooli intellektuaalomandi juht Greta Žėkienė.
Balti riikide ülikoolid seisavad teaduspõhise ettevõtluse arendamisel silmitsi sarnaste küsimustega, kuid nende lahendamiseks kasutatavad töövõtted ja tugisüsteemid võivad erineda. Võrgustik loob võimaluse neid kogemusi vahetada ka pärast konverentsi.
Keerulistest reeglitest praktiliste otsusteni
Florian Kirschenhoferi ettekanne keskendus riigiabi reeglitele ja nendega seotud väljakutsetele teadmussiirdes. Teema puudutab ülikoolide ja ettevõtete koostöö korraldamist ning seda, kuidas arvestada teadustulemuste kasutusse viimisel avaliku rahastusega kaasnevate tingimustega.
Päeva praktilises osas said osalejad ise intellektuaalomandiga seotud strateegilisi valikuid läbi proovida. Norra ettevõtte House of Knowledge juhi Magnus Hakvågi juhendatud „IP Strategy Serious Game’i“ ülikoolidele mõeldud versioon pakkus võimalust analüüsida olukordi, vahetada kogemusi ning harjutada põhjendatud otsuste tegemist teaduse ja ettevõtluse kokkupuutepunktides.
Võrgustiku väärtus sünnib kohtumiste vahel
Balti tehnoloogiasiirde võrgustik on veel noor. Selle kujunemisele andis tõuke Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, kes julgustas Eesti, Läti ja Leedu ülikoole looma tihedamat teadmussiirde spetsialistide kogukonda. Võrgustiku esimene konverents toimus 2025. aastal Vilniuses, tänavu kohtuti Tallinnas ning järgmiseks aastaks on sihiks kohtumine Lätis.
Tallinna kohtumise üks kandvaid mõtteid oli usalduse loomine teadlaste ja teadmussiirde spetsialistide, ülikoolide ja ettevõtete ning kolleegide vahel.
Tallinna Ülikooli jaoks tähendab sellises võrgustikus osalemine võimalust tuua ettevõtluskoostöösse teiste ülikoolide kogemusi ning laiendada kontakte, mis aitavad teadlaste teadmistele rakendust leida.
„Loodame, et võrgustik kasvab ka iga-aastaste kohtumiste vahel – vestluste, tutvuste ja koostöö kaudu. Oluline on, et meil oleks rohkem kolleege, kelle poole julgeme pöörduda, kui vajame nõu, teistsugust vaatenurka või kedagi, kes meie tööd mõistab,“ sõnastab Aua võrgustiku edasise sihi.
Konverentsi korraldas Eesti tehnoloogia- ja teadmussiirde võrgustik, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikool, TalTech, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Korraldamist toetasid Eesti Patendiamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Teadusagentuur. Sündmust kaasrahastas Euroopa Liit.
Comments