Adapter klubis arutati, kuidas ettevõtted vananeva ühiskonnaga toime tulevad
Töötaja võib soovida tööelus jätkata väiksema koormusega, samal ajal kui ettevõtte olemasolev töökorraldus eeldab täistööaega. Kuidas neid vajadusi sobitada Eestis, mis on juba supervananev ühiskond? Seda arutati Tallinna Ülikooli Adapter klubi kohtumisel "Tööturg muutub. Kas sinu ettevõte jõuab järele?", kus vaadeldi vananeva töötajaskonna ja muutuvate kliendivajadustega kohanemist.
Tiina Tambaum, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor rääkis vananemisega kaasnevatest muutustest, mida tööandjad peaksid töökorralduses arvestama. Vanusega võib väheneda võime väliste stressoritega toime tulla ning muutuda võivad kognitiivne võimekus ja lühimälu. Ajas võib muutuda ka inimese valmisolek vastutust võtta. See omakorda mõjutab, milline töötempo, tööülesanded ja töökeskkond talle sobivad.
Marika Aedviir, TLÜ Haapsalu kolledži projektijuht tutvustas organisatsioonidele mõeldud enesehindamise vahendit, millega saab hinnata, kuidas töökorraldus ja töökeskkond eri vanuses töötajate vajadustega arvestavad. Vahend aitab vaadata näiteks põlvkondade ootusi, töö paindlikkust, tunnustamist, juhi mõju töötaja kogemusele ja pensionile jäämise kavandamist. Hinnangu põhjal saab organisatsioon otsustada, mida muuta ja saab kaasa ka mõned praktilised soovitused.
Ettekannetele järgnenud paneelarutelus jagasid oma organisatsioonide kogemusi Kadi Kazalov A. Le Coqist, Helina Andresen Hoolekandeteenustest ja Aina Tõnutare Haapsalu Neuroloogilisest Rehabilitatsioonikeskusest. Paneeli juhtis Piret Potisepp Eesti Kaubandus-Tööstuskojast.
Aina Tõnutare rääkis, kuidas tema asutuses tullakse vastu töötajatele, kes soovivad koormust muuta. Lapsehoolduspuhkuselt naasev inimene võib alustada väiksema tööajaga, pensionile jäämise eel võib töötaja aga soovida töökoormust tasapisi vähendada. Kui üks töötaja soovib vähem töötada ja teine tahab järjest rohkem panustada, saab koormust nende vahel jagada. "Tööandjale on alati lihtsam, kui meil töötab inimene täiskohaga, aga täiesti õigustatud on ka see, et näiteks lapsepuhkuselt tööle naaseja alustab väiksema koormusega ja pensionile jäämise eel vähendatakse tööaega tasapisi. Meie räägime töötajatega igal aastal koostöövestlustel, mida nad vajavad. Kui töökorraldust ühe inimese järgi muuta, tasub vaadata, kas sellest võiks saada lahendus ka teistele," ütles Tõnutare.
Paneelis räägiti ka sellest, et töötaja ei pruugi oma vajadustest märku anda, kui kardab, et väiksema koormuse või kohandatud tööülesannete soovi peetakse märgiks, et ta ei tule enam tööga toime. Regulaarne vestlus aitab seda kartust vähendada, kui töötaja näeb, et tema ettepanekuid võetakse tõsiselt. Kogenud inimene võib soovida jätkata sama tööd, kuid väiksema vastutuse ja rahulikuma tempoga. Aastatega kogunenud väärtuslik kogemus aitab lahendada keerulisi olukordi ja juhendada nooremaid kolleege. Hoolekandeteenuste Helina Andresen tõi ühe võimalusena kogemuste edasiandmiseks esile mentorluse.
Kadi Kazalov A. Le Coqist rääkis põlvkondade erinevatest ootustest suhtusele. Vanemad töötajad võivad oodata noorematelt viisakamat suhtlust ja traditsioonidega arvestamist, nooremate kasutatud släng võib vanematele kolleegidele arusaamatuks jääda. Erinevustest rääkimine aitab vältida olukorda, kus kolleegid tõlgendavad üksteise käitumist valesti.
Tambaum juhtis tähelepanu ka digioskustele. Digikoolitused aitavad inimestel uusi kanaleid kasutada, kuid vajalik teave peab jõudma ka nendeni, kes neid kanaleid kasutada ei saa või ei oska. Eesti on vananeva ühiskonnaga kohanemisel edasi liikunud, kuid teha on veel palju. Tiina Tambaum võttis olukorra kokku nii: "Olukord paraneb, aga mitte nii kiiresti kui elanikkond vananeb."
Comments