Kõhutunne võib juhtimises eksitada

10m
3 min read

27. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis ettevõtjatele suunatud Adapter klubi sündmus „Kas juhtimisotsused põhinevad kõhutundel või andmetel?“. Kohtumisel keskenduti tööelu kvaliteedile ja juhtimisotsuste mõjule.

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna Ülikooli psühholoogid Kadi Liik, Piret Jamnes, Aleksander Pulver ja Antek Kasemaa. Oma koostöökogemusest Tallinna Ülikooli psühholoogidega rääkis ettevõtja Johanna Stina Haar ettevõttest Claricy OÜ. Arutelus põimusid teaduspõhised käsitlused ja praktilised kogemused, et mõista, kuidas kujuneb töötaja kogemus organisatsioonis. Vestlus kandus kiiresti ka saali, osalejate küsimused ja mõtted lisasid teemadele ettevõtjate vaatenurga.

Sündmuse keskmes oli küsimus, millest tegelikult sõltub tööelu kvaliteet ning kuivõrd juhid mõistavad oma otsuste mõju. Ühe lähtepunktina käsitleti levinud arusaama, et inimesed tulevad tööle huvitava töö pärast, kuid lahkuvad juhi tõttu. Ühiselt leiti, et tegelikkus on siiski mitmetahulisem – lahkumise põhjused on erinevad ning seotud nii eluetappide, ootuste kui ka arenguvõimalustega. Samas rõhutati, et juhi roll töötaja kogemuse kujundamisel on siiski olulise tähtsusega ja juht saab palju ära teha, et inimesed tema tiimi jääksid ning pühendunult tegutseksid.

Aleksander Pulver tõi ka välja, kui oluline on juhina mõista inimeste individuaalset väärtusruumi: "Kui ühe jaoks on tulemustasu väga oluline, siis teise jaoks võib see olla lausa solvav." Juhtimise kvaliteet seisneb võimes märgata erinevusi ning kohandada lähenemist vastavalt sellele, mis on konkreetse inimese jaoks tähenduslik.

Tööelu kvaliteet kui töötaja tajutud kogemus

"Tööelu kvaliteet on eelkõige töötaja enda vaade – tema isiklik tunnetus sellest, kuidas on organisatsioonis töötada," sõnas Antek Kasemaa, rõhutades, et erinevalt organisatsioonikultuurist ja -kliimast on tegemist individuaalse mõõtmega. Tööelu kvaliteet ei ole üksnes töötingimuste või tasu küsimus, vaid terviklik kogemus organisatsioonist – sellest, kuidas inimene tajub juhtimist, koostööd ja igapäevast töökeskkonda.

Olulise teemana kerkis esile juhtide ja töötajate tajude erinevus. Sageli eeldatakse, et töötajad hindavad samu aspekte, mida juhid ise oluliseks peavad. Praktika ja uuringud näitavad aga, et see ei pruugi nii olla. Kadi Liik jagas ühe enda läbi viidud uuringu tulemusi, kus juhtkond eeldas keerulise majandusliku olukorra tõttu, et rahulolematuse põhjus on madal palk ning inimesed kaaluvad seetõttu lahkumist. Tegelikkus osutus vastupidiseks: "Töötajad olid kaugel lahkumisest ja palgasüsteem neile väga meeldis, sest see oli läbipaistev ja palk laekus alati õigel ajal." See näitlikustab tavalist omistamisviga, kus kipume tõlgendama teiste käitumist oma vaatepunktist lähtuvalt. Seetõttu rõhutati vajadust küsida ja uurida, mitte eeldada.

Uurida uurimise pärast?

Piret Jamnes tõi välja, et uuringute ja testide puhul ei ole peamine probleem nende tegemine või tegemata jätmine, vaid see, kuidas tulemusi tegelikult kasutatakse. Organisatsioonides kogutakse küll andmeid ja viiakse läbi erinevaid mõõtmisi, kuid sageli ei ole läbi mõeldud, mida nendega edasi tehakse. "Kui sa teed isiksuseteste, siis saad aru, kuidas need inimesed on üles ehitatud ja pead õppima juhina seda teadmist õigesti rakendama," rõhutas Jamnes. Tema sõnul eeldab tänapäevane juhtimine üha enam individuaalset lähenemist ning selleks on vaja oskust tulemusi tõlgendada ja igapäevases juhtimises rakendada. Liiga sageli jäädakse lootma, et keegi teine, näiteks personalijuht, tegeleb sellega aga igapäevane kokkupuude on inimestega siiski otsesel juhil.

Tähelepanu pöörati ka meeskonnatöö dünaamikale. Üks järeldus oli, et parimad meeskonnad ei sünni lihtsalt parimate indiviidide kokku toomisel. Meeskonnad ei toimi individuaalse tipptaseme, vaid koosmõju kaudu. Edukamaks on osutunud meeskonnad, kus valitseb psühholoogiline turvatunne – inimesed julgevad arvamust avaldada, eksida ja ka pooltooreid ideid jagada. Selline keskkond soodustab koostööd ning vähendab sisemist konkurentsi.

Teaduspõhisus kui otsuste kvaliteedi tugi

Juhtimisotsused sünnivad sageli kogemuse ja intuitsiooni pealt, kuid keerukamas keskkonnas ei pruugi see olla piisav. Teaduspõhine lähenemine ei tee otsust juhi eest ära, kuid aitab seda paremini mõtestada ja põhjendada. Seda mõtet täiendas ettevõtja Johanna Stina Haar, kes jagas oma kogemust koostööst Tallinna Ülikooli psühholoogidega. Uuringute fookuses oli küsimus, kuidas isiksuse omadused mõjutavad finantskäitumist. Tulemused näitasid, et inimesed, kes taluvad paremini ebakindlust, on edukamad otsustajad ning kohanevad kiiremini. Samuti tajutakse kaotusi erinevalt – mõne jaoks on see isiklik läbikukkumine, teise jaoks loomulik osa protsessist. Selle mõistmine aitab pakkuda individuaalset ja sobivamat finantsnõu.

Kohtumise võttis kokku mõte, et juhtimises eksisteerib alati kaks vaadet – juhi arusaam ja töötaja kogemus ehk see, kuidas mina arvan, et asjad on, ja see, kuidas töötaja neid tegelikult kogeb. Juhtimise kvaliteet sõltub sellest, kui teadlikult suudetakse nende kahe vaate vahelist lõhet märgata ja vähendada. See eeldab eneserefleksiooni, tagasiside kogumist ning valmisolekut oma eeldusi ümber hinnata, sest tööelu kvaliteet ei kujune juhuslikult, vaid on teadlikult kujundatav tervik, mille keskmes on inimesed, nende kogemused, ootused ja tähendused.