Adapter klubi #3: Kas juhtimisotsused põhinevad kõhutundel või andmetel?

5 days ago
2 min read

27. aprillil kell 15 Tallinna Ülikoolis. | Millest sünnib kvaliteetne juhtimine? Kas otsuseid tuleks teha sisetunde või tõendatud andmete põhjal? Nende küsimuste üle arutlevad Tallinna Ülikooli psühholoogid ja ettevõtjad Adapter klubi kohtumisel, kuhu on oodatud juhid ja ettevõtjad, kes soovivad oma otsustusloogikat teadlikumalt mõtestada.

Juhtimise kvaliteet ei kujune tavaliselt üksikutest suurtest otsustest, vaid igapäevastest valikutest, mille mõju ei pruugi kohe nähtavale tulla. Just seetõttu tasub aeg-ajalt peatuda ja vaadata kõrvalt, millele oma otsuseid tehes tegelikult tuginetakse. Kas varasemale kogemusele, kõhutundele, harjumusele või teadmistele, mida toetavad andmed ja uuringud?

Paljud juhtimisotsused sünnivad senise kogemuse ja sisetunde pealt. Kiiresti muutuvas töömaailmas ei pruugi sellest aga alati piisata. Muutuv keskkond, uued ootused ja järjest keerukamad olukorrad eeldavad juhtidelt oskust näha oma valikuid laiemas pildis ning toetada neid ka teaduspõhise arusaamaga.

Inimesed ei lahku töölt, vaid kogemusest

Töö ei ole ainult kokkulepe tehtava töö ja saadava tasu vahel. See on terviklik kogemus organisatsioonist, mida kujundavad igapäevased juhtimisotsused, suhtluskultuur, läbipaistvus, õiglustunne ja usaldus. Kui inimene tunneb, et tema panus on tähenduslik ning töökeskkond toetab tema arengut, kasvavad nii pühendumus kui ka tulemuslikkus. Kui see kogemus aga ei vasta ootustele, ei pruugi ka konkurentsivõimeline palk inimest organisatsioonis kaua hoida.

Eriti selgelt kerkivad need küsimused esile muutuste ja ümberkorralduste ajal. Just siis tuleb juhil teha keerulisi otsuseid, hoida meeskonda koos, maandada ebakindlust ja säilitada samal ajal töörahu ning tulemuslikkus. Teaduspõhine lähenemine ei võta juhilt otsustamise vastutust, kuid aitab otsuse aluseid paremini läbi mõelda ja selgemalt sõnastada.

Teaduspõhine lähenemine ei asenda intuitsiooni, vaid tugevdab seda

Psühholoogia ja käitumisteadused aitavad mõista, kuidas inimesed valikuid teevad, millest sõltub nende motivatsioon ning kuidas kujuneb organisatsiooni kultuur. Eriti väärtuslikuks muutub teaduspõhine lähenemine olukordades, kus otsuseid tuleb põhjendada ka teistele – olgu selleks meeskond, partnerid või omanikud. Kui sisetunne saab toetuse andmetest, muutub otsus arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks ka teiste jaoks.

Heaks näiteks sellest, kuidas teadusuuringud ja praktiline vajadus kokku saavad, on Claricy OÜ ja Tallinna Ülikooli koostöös arendatav IRIS-X platvorm. Ettevõte märkas, et käitumisteadusele, mis aitab mõista inimeste harjumusi, emotsioone ja finantskäitumist, ei ole digipöörde kontekstis seni piisavalt tähelepanu pööratud. Koostöö eesmärk on kujundada ümber finantsnõustamise loogikat ning luua lahendus, mis tugineb käitumisrahanduse põhimõtetele.

Sarnast loogikat saab rakendada ka meeskondade tööhaaratuse ja tööelu kvaliteedi mõtestamisel. Kui organisatsioon suudab neid tegureid teadlikult mõõta ja tõlgendada, tekib võimalus sekkuda õigel hetkel ja õigel viisil. See tähendab vähem oletusi ja rohkem teadlikke valikuid.

Kohtumine Tallinna Ülikoolis toob kokku teadlased ja ettevõtjad

Nende teemade üle saab koos Tallinna Ülikooli psühholoogide ja teiste ettevõtjatega arutleda Adapter klubi sündmusel "Kas juhtimisotsused põhinevad kõhutundel või andmetel?". Kohtumiselt saab kaasa mõtteid, kuidas teaduspõhine juhtimine aitab luua organisatsioonile pikaajalist konkurentsieelist ja tugevat kvaliteedimärki, ning ülevaate kaasaegsetest lahendustest tööelu kvaliteedi ja töötajate haaratuse tõstmiseks. Lisaks avaneb võimalus vabas vormis mõtteid ja kontakte vahetada teiste ettevõtjate ning Tallinna Ülikooli ekspertidega.

Esinejad on Tallinna Ülikooli psühholoogid Kadi Liik, Piret Jamnes, Aleksander Pulver ja Antek Kasemaa ning ettevõtja Johanna Stina Haar ettevõttest Claricy OÜ.