ASTP värske aruanne rõhutab vajadust teadmussiirde spetsialiste senisest enam tunnustada
Teadmussiirde spetsialistidel on oluline roll selles, et teadustöö tulemused jõuaksid praktikasse ja avaldaksid seal mõju. Kui laialdaselt seda kutseala aga tunnustatakse ja millised on karjäärivõimalused eri riikides?
ASTP riiklike ühenduste nõuandekomitee (National Associations Advisory Committee, NAAC) avaldatud värskes aruandes "Teadmussiirde ja tehnoloogiasiirde kutseala tugevdamine: tunnustamine, pädevused ja karjäärivõimalused" käsitletakse just neid küsimusi ning vaadeldakse, kuidas kutseala eri riikides tunnustatakse ja toetatakse.
Aruande koostas NAACi teadmussiirde ja tehnoloogiasiirde kutseala töörühm (Working Group on the Knowledge and Technology Transfer Profession, WG3). Aruanne põhineb 28 riikliku ühenduse küsitlusvastustel ning kolme külalisühenduse panusel Lõuna-Aafrika Vabariigist, Uus-Meremaalt ja Tšiilist.
Paljude rollidega kutseala, mille tunnustamine erineb riigiti
Üks aruande peamisi järeldusi on, et teadmussiirdel ja tehnoloogiasiirdel on ülikoolides ja teadusasutustes kindel koht, ent kutseala ametlik tunnustamine erineb riigiti endiselt märkimisväärselt.
Küsitlusele vastanud 28 riiklikust ühendusest:
32% märkis, et kutseala tunnustatakse ametlikult riiklikul tasandil.
39% teatas osalisest tunnustamisest, peamiselt asutuste sees või kindlates sektorites.
29% märkis, et kutseala ametlikult ei tunnustata.
Aruandes tuuakse esile ka ametinimetuste ja tööülesannete mitmekesisus. Tehnoloogiasiirde spetsialistid, innovatsioonijuhid, äriarenduse spetsialistid ja teadustulemuste väärindamise spetsialistid täidavad sageli sarnaseid ülesandeid eri ametinimetuste all.
Nende töö hõlmab muu hulgas intellektuaalomandi haldamist, litsentsidega tegelemist, koostööd ettevõtetega, ettevõtlust ja teadlaste toetamist.
Koolitus ja karjääri arendamine on endiselt olulised
Küsitluse tulemused näitavad ka, et erialane areng toimub peamiselt lühikursuste ja täiendusõppe kaudu. Formaalsetel akadeemilistel õppekavadel on selles väiksem osa.
Neid õppimisvõimalusi pakuvad eelkõige rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud ühendused ja ülikoolid. Koolituskulud katavad enamasti tööandjad.
Ka kutsealase sertifitseerimise tavad erinevad riigiti. Mõnes riigis soodustatakse erialase pädevuse ametlikku tunnustamist, teistes pannakse suuremat rõhku praktilisele kogemusele. Küsitluses nimetati kõige sagedamini tehnoloogiasiirde spetsialisti sertifikaati Registered Technology Transfer Professional (RTTP).
Aruandes rõhutatakse vajadust selgemate karjääriteede ja pideva enesetäiendamise järele. Samuti leitakse, et teadmussiirde spetsialistide oskusi ja kogemusi tuleks nende organisatsioonides rohkem tunnustada.
Mida saab õppida eri riikide kogemustest?
Aruandes tuuakse riiklike ühenduste näiteid selle kohta, kuidas eri riigid kutseala tugevdavad. Näidete hulgas on riiklikud pädevusraamistikud, eraldi ametiprofiilid, koolitusprogrammid ja algatused kutseala paremaks tunnustamiseks.
Iga riik vajab oma oludele sobivat lähenemist. Kogemusi jagades ja üksteiselt õppides saavad riiklikud ühendused aidata leida viise, kuidas oma riigis teadmussiirde spetsialiste paremini toetada.
Aruanne lõpeb soovitustega, kuidas parandada kutseala tunnustamist, arendada oskusi, toetada karjääris edenemist ja tugevdada teadmussiirde rolli teadusasutustes.
Loe täismahus aruannet
Aruanne "Teadmussiirde ja tehnoloogiasiirde kutseala tugevdamine" valmis NAACi kolmanda töörühma koostöös, mis tõi kokku riiklike ühenduste ja ASTP esindajad.
Täname kõiki riiklikke ühendusi, töörühma liikmeid ja teisi kaastöölisi, kes jagasid oma kogemusi ja aitasid aruannet koostada.
Comments