Adapteri keskkonna- ja kliimavaldkonna arengupäeval räägiti digitaalse tootepassi nõuetest ja koostööst ülikoolidega
Milliseid andmeid peab ettevõte oma toote kohta esitama? Millised kohustused digitaalse tootepassiga kaasnevad ja kui suur osa vajalikust infost on juba olemas? Milliseid koostöövõimalusi pakuvad ülikoolid ettevõtetele kliima- ja keskkonnavaldkonnas? Nendele küsimustele otsiti vastuseid 11. novembril Loodusmajas TARU toimunud Adapteri keskkonna- ja kliimavaldkonna arengupäeval.
Suur osa arengupäevast keskendus digitaalsele tootepassile ja sellega seotud küsimustele. Kui palju läheb selle kasutuselevõtt maksma? Millist infot peab ettevõte jagama ja kuidas kaitsta tundlikke andmeid? Ülevaate tootepassi nõuetest andis Kliimaministeeriumi esindaja Mihkel Krusberg. Nõutav teave ja sellele juurdepääsu tingimused sõltuvad tooterühmast ning täpsustuvad järk-järgult. Tootepass võib sisaldada näiteks andmeid toote materjalide, keskkonnamõju, parandatavuse ja ringlussevõtu kohta.
Ettevõttel tasub alustada olemasoleva info kaardistamisest: milliseid andmeid juba kogutakse, kust need pärinevad ja mida tuleb täiendada. Korrastatud ja usaldusväärsetest tooteandmetest võib olla kasu ka klientide ja partnerite küsimustele vastamisel, toodete jälgitavuse parandamisel ning oma toodete omaduste tõendamisel. Nii võib tootepassi ettevalmistus aidata ettevõttel turul eristuda ja uusi koostöövõimalusi leida.
Paneeldiskussioonis "Mis loob täna ettevõttele konkurentsieelise?" tutvustas Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse vanemteadur Hannes Tõnisson teadusprojekti "Kuumus". Ühe projekti uurimisteemana käsitletakse näiteks ka mänguväljakuid ja sealseid pinnakatteid. Tumedate kummimattide pinnatemperatuuriks on päikese käes mõõdetud 70 kraadi ning nii kuum pind võib kokkupuutel põletada. Materjali valides tuleb arvestada ka sellega, kuidas kuumus selle omadusi muudab ja kas kuumenevast materjalist võib eralduda tervisele ohtlikke aineid. Vastused nendele küsimustele aitavad tootjal ja tarnijal hinnata materjali sobivust, põhjendada oma valikuid ning tugevdada ettevõtte konkurentsivõimet.
Arengupäev andis ettevõtjatele võimaluse tutvuda ka eri ülikoolide kliima- ja keskkonnavaldkonna koostöövõimalustega. Tallinna Ülikooli võimalusi tutvustas Adapteri võrgustiku projektijuht Maria Silvet, kes andis ülevaate ülikooli teenustest ja uurimissuundadest.
Ökoloogiakeskuse uuringud aitavad ettevõtetel hinnata tegevuskoha keskkonnatingimusi ja teha arenduse kavandamisel teadlikumaid otsuseid. Uuringutes kasutatakse näiteks GISi ja kaugseiret ning tehakse georadari- ja sonarimõõtmisi. Ökoloogiakeskusega koostöös saab uurida rannajoone muutusi, hinnata tormikahjustusi ja analüüsida sadamakohtade sobivust. Keskus teeb ka vee-, sette- ja pinnaseanalüüse ning uurib taimkatet, õietolmu ja turvast.
Silvet tutvustas ka Tallinna Ülikooli loodusressursside väärindamisega seotud uurimissuundi. Maismaataimedes ja makrovetikates leiduvaid bioaktiivseid ühendeid uuritakse võimaliku kasutuse leidmiseks meditsiinis, toiduainetööstuses, kosmeetikas või põllumajanduses. Ülikoolis tegeldakse ka teisese toorme kasutamise ja ringsete lahendustega, mis võivad aidata leida tootmisjääkidele uut kasutust. Need on vaid mõned näited Tallinna Ülikooli uurimissuundadest ja koostöövõimalustest.
Kui ettevõte soovib teada, kuidas materjal kuumuses käitub, kas uus tooraine sobib tootearendusse, kas pinnas sobib kavandatava projekti elluviimiseks või kuidas tarbijad keskkonnahoidlikult arendatud toote vastu võtavad, saab neid küsimusi uurida koos teadlastega.
Arengupäeval tutvustatud ülikoolide koostöövõimalused ulatusid keskkonnamõõtmistest materjalide ja loodusressursside uurimiseni. Koostöös teadlastega saab ettevõte leida oma küsimusele sobiva uurimisviisi.
Comments