Tallinna Ülikooli ja AS Proeksperdi esindajad arutlesid, kuidas seostuvad globaalsete megatrendide mõjud ettevõtete töötajate füüsilise ja vaimse heaoluga. Vestlusring toimus Tallinna Ettevõtluspäeva raames ja seda juhtis TLÜ ettevõtlustalituse EXU koostöö koordinaator Julia Reinman.
Tallinna Ülikooli ja AS Proeksperdi esindajad arutlesid, kuidas seostuvad globaalsete megatrendide mõjud ettevõtete töötajate füüsilise ja vaimse heaoluga ning kuidas saab ülikool pakkuda väärtuslikku koostööd ettevõtetele, kes soovivad oma töötajaid hoida ja arendada. Vestlusring “Iga ettevõtte taga on inimesed – kuidas töötajate tervis ja heaolu loovad väärtust?” toimus Tallinna Ettevõtluspäeva raames ja seda juhtis TLÜ ettevõtlustalituse EXU koostöö koordinaator Julia Reinman.
Globaalsete megatrendide mõju töökohtadele
Maailmas toimuvad suured muutused, mida nimetatakse megatrendideks, mõjutavad otseselt meie igapäevaelu ja töökohti. Rahvastiku kasv ja vananemine, elu- ja tööea pikenemine toovad kaasa vanusega seotud eelarvamusi. Digitehnoloogia, sh tehisintellekt, ulatub kõikjale, muutes töökohti ja luues uusi. Väärtusmaailm teiseneb—avatus, sallivus ja kaasamine toetavad individuaalset eneseteostust, kuid ühiskonnas esineb endiselt lõhesid. Keskkonnasäästlikkus saab normiks, soodustades sotsiaalset ja kogukondlikku ettevõtlust ning ressursside leidlikku kasutamist. Globaliseerumine võimendab riske nagu pandeemiad, keskkonnaõnnetused ja küberrünnakud; kultuurivahetus võib olla rikastav, kuid tekitada ka stressi.
Vaimse tervise tähtsus töökeskkonnas
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti inimarengu aruande 2023 "Vaimne tervis ja heaolu" peatoimetaja Merike Sisask rõhutas, et vaimse tervise kujunemisel on oluline roll psühhosotsiaalsel ehk suhtekeskkonnal ning meie füüsilisel ja digitaalsel keskkonnal. Ka inimese enda eluviisivalikud, nagu tervise- ja riskikäitumine, mõjutavad vaimset tervist. "Suurem osa vaimse tervise mõjuteguritest ja lahendustest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda," märkis Sisask. Ta lisas, et probleemide ennetamine on odavam kui nende ravimine ning ravi on omakorda odavam kui mitte midagi tegemine—see kehtib eriti töökeskkonnas.
Tööelu kvaliteet ja juhtimise roll
TLÜ organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik tõi esile, et megatrendidega kaasaminekul on nii võite kui ka riske, mis mõjutavad tööelu kvaliteeti. Ta rõhutas, et organisatsiooni juht ei pea olema vaimse tervise spetsialist, kuid peab olema valmis spetsialistidelt nõu küsima ning tagama, et organisatsiooni heaolu hindamisel kasutatakse valideeritud meetodeid. "Enne tegutsemist on oluline teada, mida töötajad vajavad või ootavad ning mis neid häirib," soovitas Liik.
Töö- ja eraelu tasakaal
Karel Kulbin, TLÜ rekreatsioonikorralduse lektor märkis, et mitmed megatrendid seavad surve alla töö- ja eraelu tasakaalu ning mõjutavad eluviisi. Digitehnoloogia areng, tööturu kiire muutumine ja projektipõhised töökohad võivad tekitada tasakaalutust. "Töö- ja eraelu tasakaalutus ei ole jätkusuutlik ning tasakaalu punkt on individuaalne ja dünaamiline," sõnas Kulbin. Ta rõhutas, et "tõeliselt vaba aeg" on vajalik vajaduste rahuldamiseks, mis muidu jäävad tähelepanuta.
Ülikooli ja ettevõtete koostöö võimalused
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö juhtivekspert Ingrid Hindrikson kinnitas, et terve ja jätkusuutlik eluviis on ülikooli üks fookusvaldkondadest. "Õnnelik, rahulolev ja terve töötaja on tulemuslikum. Ühiskond on seda tugevam, mida rohkem on terveid ja rahulolevaid inimesi," ütles Hindrikson. Ta lisas, et teadust ja teadlasi ei tohiks karta, sest ülikool koostöös ettevõtetega lahendab mitmeid probleeme, kus sünergiat loovad "päriselu" ja teadus ühiselt.
Vestlusringis toodi näiteid ülikooli koostööprojektidest ettevõtetega. Näiteks Claricy OÜ nõustamisplatvorm, mis arendati koostöös TLÜ psühholoogidega, ning Haapsalu Kolledži SAFE projekt, mis keskendub vanemaealiste töötajate (55+) töövõimaluste parandamisele. Projektis osalevad ka Kuldne Liiga, SYNLAB Eesti ning partnerid Soomest (Metropolia Ülikool) ja Rootsist (NDPHS), eesmärgiga võidelda vanuselise diskrimineerimise ja eelarvamustega. Viidati ka teistele olulistele TLÜ vaimse ja füüsilise tervise projektidele, seotud teenustele ning laborite võimalustele, mida huvilised said ka külastada.
Ettevõtte kogemus AS Proekspert näitel
Vestlusringis osales ka AS Proekspert juht Triin Sepp, kes jagas kogemusi sellest, kuidas nende ettevõttes hoitakse keerukates projektides töötavaid insenere ning aidatakse neil säilitada töö- ja eraelu tasakaal. "Ettevõte ei sekku oma töötajate eraellu, kuid annab kaasa tööriistad vaimse tervise hoidmiseks," selgitas Sepp. Ta lisas, et töötajate ja klientide kõrge rahulolu ning usaldus on nende lähenemise tulemus.
Märka, tasakaalusta ja enneta
Vestlusringi lõpetuseks jagasid osalejad ka praktilisi soovitusi:
Kadi Liik: "Üks universaalne soovitus on töötajat märgata ja väärtustada. Tuleb meeles pidada, et see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Enne tegutsemist on oluline teada, mida töötajad vajavad või mis neid häirib."
Merike Sisask: "Ise- ja koostoimimise mõistlik tasakaal töökohal on üks vaimse heaolu allikas. Vaimse heaolu loomisel osaleb igaüks ise, aga koos teistega ning tööandja poolt võimaldatud keskkonnas."
Karel Kulbin: "Metafoorina—tulekahju ajal suitsuandurite paigaldamine on ebamugav ja liiga hilja. Positiivse psühholoogia perspektiivist ei pea ennetus hirmutama haigustega, vaid võiks rõhutada, kui palju on (töö)elus head, positiivset ja väärtuslikku."
Ingrid Hindrikson: "Juhtidel on suur roll töötajate motiveerimisel. Samas ei tohiks juhid ka iseennast unustada, sest rõõmsameelsed ning rahulolevad juhid suunavad ja motiveerivad enam."
Comments