Kas hargettevõtlus on edevuse mõõdik?

Tänavune ASTP aastakonverents toimus juba 25. korda ning tavalisest pidulikumas õhkkonnas arutati teadmus- ja tehnosiirde uusimate trendide ja teemade üle. Seekord Vilniuses toimunud konverentsil esindas Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö koordinaator Maria Martšenko, kelle sõnul iseloomustas kohtumist nii veerandsaja-vääriline pidulikkus kui ka teravdatud tähelepanu hargettevõtluse rollile ülikoolide teadmussiirde tegevuses.

Kujutis: ASTP koduleht

Seekordne ASTP aastakonverentsil tõdeti, et viimastel aastatel on teadus- ja akadeemilises sfääris selgelt tajutav tugevnenud rõhuasetus innovatsioonile, ettevõtlusele ja teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisele, sealhulgas hargettevõtete loomisele ülikoolide ja teadusasutuste juures. Konverentsil käsitleti, kuidas hargettevõtete loomine on saanud keskseks indikaatoriks, mille kaudu ülikoolid ja teadusasutused tõendavad oma ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. "Start-up’id tudengitelt ja spin-out’id teadlastelt on muutunud justkui universaalseteks edu mõõdikuteks," vahendab Martšenko konverentsil kõlanut. "Neist oodatakse ühiskonnale uue väärtuse loomist ja riigi majanduskasvu edendamist."

Konverentsil kerkis esile aga mitmeid küsimusi, mis seadsid kahtluse alla spin-out’ide keskse positsiooni teadmussiirde ökosüsteemis. Arutleti, kas spin-out on alati kõige sobivam viis ülikooli intellektuaalomandi väärindamiseks või kaldutakse seda teed valima hoopis surve tõttu. Samuti otsiti vastuseid küsimusele, kust see surve pärineb – kas juhtkonnalt, valitsuselt või teadlastelt endilt, sest samaväärsete tulemusnäitajatena võiks jätkuvalt hinnata näiteks litsentsilepinguid või arvukaid teaduskoostöölepinguid akadeemia ja tööstuse vahel.

Martšenko sõnul peegeldasid arutelud, et hargettevõtlusest räägitakse palju ka seetõttu, et see on hetkel trendikas. "Mõnikord loob teadlane spin-out’i lihtsalt selleks, et mitte jääda alla kolleegile, kel juba oma ettevõte olemas. Ülikooli juhtkonnale näib see sageli atraktiivsem ja lihtsamini esitatav tulemus, kui näiteks keeruline litsentsileping," jagab ta konverentsil kõlanud seisukohti.

Selline olukord tõstatab rea fundamentaalseid küsimusi: millised on ülikooli enda tulemusmõõdikud? Millised on riigi ootused teadmussiirdele? Millist reaalset probleemi hargettevõtlus aitab lahendada? Kas ettevõtluskogemuseta teadlane suudab tegelikult edukalt juhtida ettevõtet? Ja võib-olla kõige kriitilisem küsimus – kas spin-out’e luuakse põhjendatult või pigem mainekujunduslikel kaalutlustel, on need pelgalt nii-öelda “edevuse mõõdikud”?

Diskussioonides rõhutati, et hargettevõtlus ei pruugi olla universaalne lahendus. Erinevad teadusvaldkonnad, näiteks tehnika, meditsiin, biotehnoloogia, süvatehnoloogia, humanitaar- või sotsiaalteadused vajavad erisuguseid lähenemisi. Kui riikliku poliitika eesmärgiks on näiteks töökohtade loomine, võib spin-out’ide soodustamine olla õigustatud. Samas, kui ühiskonnas valitseb hirm läbikukkumise ees, ei pruugi see mudel kultuuriliselt sobituda.

Martšenko sõnul rõhutati, et tänaste trendide kõrval ei tohiks unustada klassikalisi teadmussiirde vorme: "Litsentseerimine, patenteerimine, liitumine olemasoleva ettevõttega või pikaajaline koostöö suurfirmaga, mille raames arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid on jätkuvalt väärtuslikud võimalused teadustulemuste rakendamiseks. Need on tihti vähem riskantsed ja võimaldavad teadlasel keskenduda oma põhitegevusele," edastab Martšenko.

ASTP konverentsi põhjal võib järeldada, et kuigi hargettevõtlus on saanud valdkonna keskseks märksõnaks, on üha olulisem osata valida just oma institutsiooni ja valdkonna jaoks sobivaim teadmussiirde strateegia. "Trendide järgimine ei saa asendada strateegilist mõtlemist," vahendab Martšenko konverentsil kõlanut. "Iga lahendus peab lähtuma tegelikest vajadustest, ressurssidest ja eesmärkidest."

---

ASTP (Association of Science and Technology Professionals) on Euroopa juhtiv teadmus- ja tehnosiirde spetsialiste koondav organisatsioon, mille eesmärk on toetada teadmiste kommertsialiseerimist ja akadeemia-tööstuse koostööd.