Tegelikult Tegijaks: sõnajulgus loob kuuluvustunnet

Tallinna Ülikooli Impact Labi ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori korraldatud sarja "Tegelikult Tegijaks" kolmas sündmus toimus 11. mail ning keskendus küsimusele, kuidas luua ja hoida suhteid ning tulla toime keeruliste olukordadega ettevõtluses, tööturul ja organisatsioonides.

Vasakult: Merli Vajakas, Aija Sakova, Mailis Neppo, Katrin Aava

Fookuses olid tiimisisesed suhtlusprotsessid, partnerlussuhted ning võrgustumine ja tööalaste kogukondade loomine laiemalt. Arutleti uute ja usalduslike kontaktide loomise, heade suhete hoidmise üle muutuvates keskkondades ja suhtlusringkondades, samuti pingete lahendamise üle enne, kui neist kujunevad konfliktid. Tähelepanu pöörati ka üksilduse ja kuuluvustunde mõjule. Aruteludes jäi kõlama mõte, et head suhted algavad usaldusest, aususest ja valmisolekust näha teises inimeses parimat ka keerulistes olukordades.

Vasakult: Katrin Aava, Mailis Neppo, Aija Sakova, Merli Vajakas

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja projektide keskuse juht Aija Sakova, Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava ning Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo. Vestlust modereeris Tallinna Ülikooli turundusspetsialist Merli Vajakas. Sel korral oli osalejatel võimalik juba registreerimise käigus jagada teemaga seotud elulisi kaasusi, millele panelistid kohapeal oma kogemustele ja ekspertiisile toetudes lahendusi otsisid.

Publiku poolt jagatud kaasuseid jõudis korraldajateni ligi kakskümmend. Teemad ulatusid võimupositsioonide ärakasutamisest juhtide või klientide poolt kuni väljakutseteni kuuluvustunde loomisel ja hoidmisel organisatsioonides, kus erinevad isiksusetüübid ja pikaajalised konfliktid võivad oluliselt mõjutada igapäevast suhtlusdünaamikat. Organisatsioonikultuuri puudutavaid kaasuseid analüüsides jõuti paneelis tõdemuseni, et organisatsioonikultuuril ja juhtide käitumisel on määrav mõju sellele, kas probleemid lahendatakse avatult või lükatakse need "vaiba alla", kuni neist kujunevad suuremad pinged ja konfliktid.

Rõhutati kuuluvustunde loomise olulisust organisatsioonides, tuues välja, et kõigile on oluline tunda, et neile on antud sõna ehk "sõnajulgus" ning et nende arvamus loeb. Samuti leiti, et tiimiürituste korraldamine ja neist osavõtt võib toetada ühise missiooni tunnetamist ja koostööd. Samas tõdeti, et kõik inimesed ei vaja ühesugust sotsiaalset kaasatust ning toimiv töösuhe ei pea alati tähendama väga lähedast suhtlust või osalemist kõikides kollektiivsetes tegevustes.

Arutelus käsitleti ka hierarhia ja ebavõrdsuse rolli suhtluses ning arutleti selle üle, kuidas kiusamist, manipulatsiooni ja reetmist ära hoida ning neile piire seada. Rõhutati, et suhtlus peaks olema vägivallatu ega tohiks osapooltele valu tekitada, vaid baseeruma austusel ja lugupidamisel. Kõlama jäi ka mõte, et keeruliste olukordadega ei tohiks jääda üksi ning oluline on omada enda ümber toetavaid võrgustikke ja inimesi, kes aitavad keerulisi olukordi mõtestada ja vajadusel enda eest seista. Rõhutati efektiivset suhtlemismeetodit “kill them with kindness”, vajadust osata valida kas suhe on parandatav ja konflikt lahendatav, mitte lasta kellelgi ennast mõjutada tundmaks valehäbi või lasta ennast teistel defineerida, ning tuletati meelde, et heade suhete loomine võib võtta aastaid aga nende lõhkumine vaid päevi.

Samuti rõhutati, kui oluline on märgata ja kommunikeerida inimeste erinevaid taustasid, intersektsionaalust, koormusjaotusi kollektiivis ja reaalseid võimalusi tööalaselt panustada, käitumismustrite kujunemist kodust ja lapsepõlvest ning neurodiversiteeti, eriti juhtivatel positsioonidel olles. Leiti, et probleemide õigeaegne adresseerimine aitab ennetada suhete lõplikku katkemist ning toetab tervema ja turvalisema organisatsioonikultuuri kujunemist.

Viimaks tuletasid panelistid osalejatele meelde, et kõige olulisem on tunnetada, millised on teie endi jaoks just need juhtimisstiilid, mis toetavad teie organisatsioonis avatud ja kaasavat suhtlemiskultuuri kollektiivis. Lisaks soovitati alati võtta aega rahunemiseks ja olukorra nö “seedimiseks” enne kui reageerida ja/või hakata lahendusi otsima ning soovitati kõigil endi eest pisut rohkem vaimse tervise heaolu ning läbipõlemise ennetamise jaoks hoolt kanda veetes aega looduses, korralikult puhates, piisavalt liikudes, korralikult toitudes ning luues enda ümber tugivõrgustik nii tööalaselt kui ka personaalsel tasandil.