Pärnumaa ettevõtete küsimustele otsivad vastuseid viis kõrgkooli
9. septembril said Pärnus kokku viis Eesti kõrgkooli ja kohalikud ettevõtjad, et vaadata, kuidas ülikoolide teadmisi ettevõtluses paremini rakendada. Innovatsioonikeskuse KOBAR kohtumisel räägiti sellest, milliste küsimustega ülikoolide poole pöörduda ja kuidas leida just oma vajadustele sobiv teadlane. Kohtumise lõpuks oli vahetatud nii mõtteid kui kontakte ning tekkinud mitu head võimalust edasiseks koostööks.
Innovatsioonikeskuse KOBAR kolmandas arenguetapis osaleb viis kõrgkooli: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Koostöö eesmärk on muuta kõrgkoolide teadmised, oskused ja kontaktid Pärnumaa ettevõtetele kättesaadavamaks ning leida ettevõtete vajadustele sobivaid koostööviise.
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja partnerlussuhete keskuse EXU juht Ingrid Hindrikson juhib tähelepanu mikro- ja väikeettevõtete suurele rollile Pärnumaa ettevõtluses. Piirkonnas tegutseb ligikaudu 10 000 ettevõtet, millest enamik on väikesed. Need ettevõtted annavad olulise panuse piirkonna majandusse, kuid alati ei ole neil eraldi arendusmeeskonda ega varasemat kogemust ülikoolidega koostööd teha.
"Pärnu ei ole ainult turismikeskkond ja meie suvepealinn. See on ka tööstuspiirkond, kus on esindatud tekstiili- ja elektroonikatööstus, logistika ning toiduainetööstus. Oluline roll erinevate teenuste arendamisel on ka Pärnu sadamal," ütleb Hindrikson.
Tema sõnul on Innovatsioonikeskuse KOBAR puhul oluline ka see, et piirkonna ettevõtluse arendamisse kaasatakse lisaks ettevõtetele ja ülikoolidele kohalikke omavalitsusi ning kogukonda. Piirkonna majandus ei arene siis, kui igaüks tegutseb omaette – vaja on leida kohti, kus erinevad teadmised ja kogemused kokku saavad ning neist sünnivad uued lahendused.
Koostöö võib alata väga erinevast küsimusest
ADAPTER võrgustiku projektijuhi Maria Martšenko sõnul on ülikoolidel teadmiste loomise kõrval oluline roll ka oma piirkonna ja kogukonna kujundamisel. Näost näkku kohtumised aitavad paremini mõista, millega ettevõtted ja teised piirkonna tegijad iga päev tegelevad, ning leida võimalusi koostööks. "Samuti ei tasu keskenduda sellele, mis teatud kogukonnas puudu on, vaid kasutada paremini ära olemasolevat unikaalset olukorda. Olgu selleks hea ühendus teiste linnade ja riikidega, tehnoparkide olemasolu või spetsiifiliste ressursside kättesaadavus," rõhutab Martšenko.
Tallinna Ülikooli esindajad kohtusid avaüritusel mitme kohaliku ettevõtjaga ja tutvustasid neile ülikooli pakutavaid teenuseid. Huvi tunti kosmeetika- ja toidutoodete arendamise, loodushariduse ja turismi, digitehnoloogiliste lahenduste, tööheaolu ning tudengikoostöö ja ELU projektide vastu. Võimalike koostöötegevustena arutati klienditeekonna kaardistamist ning juhtide ja meeskondade mentorlust, et leida sobivad meetodid töökorralduse ja töötajate heaolu kohta tagasiside kogumiseks. Pärnus loodi kontaktid, mis aitavad ettevõtjatel oma küsimustega edasi liikuda.
Koostöö väärtus peab olema nähtav ka ülikoolis
Ülikoolide juhtkondade esindajad arutasid paneelis ülikoolide rolli ühiskonnas ja seda, kuidas julgustada teadlasi ettevõtetega rohkem koostööd tegema.
TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura tõi näiteks nende karjäärimudelis tehtud olulise muudatuse: ettevõtluskoostöö leping on teadlase töö hindamisel sama oluline tulemusnäitaja kui teaduspublikatsioon. Ingrid Hindriksoni hinnangul on see Eesti ülikoolide vaates oluline samm, sest nii saavad senisest rohkem tunnustust ka teadlased, kes pühenduvad õppe- ja teadustöö kõrval ettevõtluskoostööle.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Tiina Pajuste rõhutas samuti, et ettevõtluskoostöö muutub järjest olulisemaks, kuid edulood ei sünni kiiresti. Esimene koostöökatsetus võib olla näiteks ELU projekt, kus ettevõte annab oma ülesande tudengitele lahendada. Järjest suurema tähtsuse saab teenusepõhine koosloome, mille käigus arendatakse koos ettevõttega uusi tooteid ja teenuseid ning kaasatakse teadlaste ekspertiisi ja ülikooli laborite võimalusi.
Tallinna Ülikooli esindasid kohtumisel teadusprorektor Tiina Pajuste, EXU juht Ingrid Hindrikson, Adapter võrgustiku projektijuht Maria Martšenko, ettevõtluskoostöö ekspert Jüri Saar ning KOBARa sisutegevuste projektijuht Liina Guiter, kes suunab kaheks tegevusaastaks kavandatud koolituste, uuringute, töötubade ja teiste tegevuste elluviimist.
Sündmusel osalemist rahastati ASTRA+ tegevuste raames.
Comments