Industry 5.0: tööstus ootab ülikoolidelt kvaliteetset õpet, tuge uute lahenduste arendamisel ja valideerimisel

Tallinna Ülikooli esindajad osalesid tänavusel Industry 5.0 konverentsil, mis keskendub tulevikutööstuse suundumustele ja tehnoloogilistele arengutele. Kohtuti inimestega tööstusettevõtest, teadusasutustest ja innovatsioonivõrgustikest. Vestlustest ja ettekannetest jäi ülikooli vaates kõlama, et ettevõtted ootavad ülikoolidelt praktilist koostööd ning näevad teadlastes olulisi partnereid tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste muutuste toetamisel.

Ettekannetes ja aruteludes rõhutati, et Industry 5.0 keskmes ei ole ainult tehnoloogia, vaid inimene ja tema kohanemine muutustega. Üha olulisemaks peetakse oskust siduda tehnoloogiline innovatsioon töötajate arenguga ning luua organisatsioonides keskkond, kus inimesed julgevad katsetada, õppida, eksida ja uusi ideid välja pakkuda. Ülikoolidelt ootavad ettevõtjad aga eelkõige kvaliteetset õpet, tulevikusuundade mõtestamist ning tuge uute lahenduste arendamisel ja valideerimisel. Oluliseks peetakse ka ligipääsu laboritele, teaduspõhist lähenemist andmetele ning töötajate ümberõppe ja tulevikuoskuste arendamise toetamist.

"Ülikoolidelt oodatakse tulevikutrendide tundmist ja oskust neid ette näha. Aga ka seda, et tööturule jõuaksid tugevad oma ala asjatundjad, kellel on praktiline kogemus," summeeris ettevõtjate ootused Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö juhtivekspert Ingrid Hindrikson.

Andmetest teadmisteni

Konverentsil räägiti palju digitaliseerimisest ja andmete kasutamisest tööstuses. Tallinna Ülikooli ADAPTER+ võrgustiku projektijuhi Maria Martšenko sõnul oli oluline tõdemus ettevõtjate poolt, et andmete kogumisest enam ei piisa. Vajalik on teaduspõhine lähenemine, mis aitab muuta andmed teadmisteks, mis toetavad paremaid otsuseid.

Automatiseerimine aitab küll ettevõtetel hoida protsesse stabiilsena, kuid arenguhüppe loob hoopis oskus andmeid tõlgendada ja neist innovatsiooni kujundada. Samuti toodi esile, et enne järgmiste tehnoloogiliste uuenduste juurde asumist peab ettevõte saavutama teatud küpsusastme. Protsesside parendamine üksi ei vii edasi, seda peab toetama uus mõtteviis.

Tehisintellekti rakendamisele pühendati ettekannetes palju aega ja tõdeti, et TI ei lahenda automaatselt kõiki tööstuse probleeme ning igas protsessis ei ole selle kasutamine otstarbekas. Palju räägiti tehisintellekti integreerimisest masinatesse, mida nähakse tulevikus ühe olulise tööjõu ja tehnoloogilise arengusuunana.

Tööstuse tulevik vajab paindlikkust

Eesti töötlev tööstus on jätkuvalt elujõuline ning arengupotentsiaali nähakse mitmes valdkonnas. Esile tõusid puidutööstus ja puidu väärindamine, kaitsetööstus ning toiduainetööstus, kus paindlikkus ja tootearendusvõime annavad ettevõtetele konkurentsieelise. "Meie märksõnadeks peaksid jääma paindlikkus, nutikus ja kiirus ning julgus riskida," võttis konverentsi üldise sõnumi kokku Ingrid Hindrikson.

Konverentsi väärtusliku ja inspireeriva osana jagasid ettevõtted ka oma kogemuslugusid. Näiteks Kalevi kogemus, kus töötaja kodusest “Kirju koera” retseptist kasvas välja uus tehases toodetav kompvek, mille käive ulatus lühikese ajaga miljonini. See on hea näide, kui väärtuslikud võivad olla töötajate endi ideed ning kui oluline on organisatsioonikultuur, mis ideede jagamist toetab.

Eri vanuses töötajate koostöö üle arutledes jõuti ühisele arusaamisele, et kõige tugevamad meeskonnad sünnivad noorte värskete ideede ja kogenud töötajate praktilise teadmise koosmõjus ning innovatsiooni eelduseks on usalduslik õhkkond, kus eksimine on lubatud ning probleeme lahendatakse avatult ja koostöös.

Ülikool jagas infot ja teadmisi ettevõtete ja tulevikutöö toetuseks

Konverentsil osalenud EXU meeskond rääkis ettevõtluskoostöö võimalustest, intellektuaalomandist ja hargettevõtlusest ning sellest, kuidas teadlaste teadmisi ettevõtete arendustegevuses paremini kasutada. Samuti tutvustati Adapter.ee võimalusi ettevõtetele sobivate teadus- ja arenduspartnerite leidmisel.

EDUSPACE labor keskendus täiskasvanuharidusele, ümberõppele ja tulevikuoskustele. Ettevõtteid huvitas eriti see, kuidas toetada töötajaid automatiseerimise ja robotiseerimisega kohanemisel ning kuidas siduda õppimine paindlikult tööprotsessidega. "Tehnoloogiline innovatsioon üksi ei ole piisav – sama oluline on oskus inimesi muutuste keskel toetada," sõnas haridusteaduste instituudi partnerlussuhete koordinaator Marika Kutškova.

Digitehnoloogiate instituut tutvustas robootika ja intelligentsete süsteemide arengusuundi, tuues esile robotite ja tehisintellekti kiiresti kasvava rolli nii tööstuses, hariduses kui ka igapäevaelus rõhutades, et tehnoloogia arenguga peavad alati kaasas käima inimkesksed ja eetilised põhimõtted.

Kohtumised ja uued kontaktid

Konverents pakkus hea võimaluse kohtuda ja vestelda tehnoloogiavaldkonna ettevõtete, teiste ülikoolide ning arendusasutuste esindajatega. Sellised kohtumised aitavad luua uusi kontakte ja leida ühiseid teemasid, kus teadus- ja ettevõtlusmaailm saavad teineteist täiendada. Ülikoolid ja ettevõtted ei tohiks tegutseda eraldi maailmades; vastupidi, vaja on teadlikult otsida kokkupuutepunkte, kust saavad alguse ühised arusaamad, koostööideed ja praktilised lahendused. Ülikoolide aktiivsed sammud ettevõtluskoostöö suunas ning nende võimaluste selgem tutvustamine avavad uusi arenguvõimalusi nii ettevõtjatele kui ka ülikoolidele endile.

Tallinna Ülikooli tegemisi ja koostöövõimalusi tutvustasid konverentsil Maria Martšenko, Ingrid Hindrikson ja Triinu Lööve EXUst, Marika Kutškova ja Sirly Väät EDUSPACE’ist ning Liina Guiter ja Mati Mõttus TLÜ digitehnoloogiate instituudist.