Digitaalne kaksik – otsustamiseks vajalik info on sageli juba olemas

Planeeringud, ehitusprojektid, keskkonnaseire, liikuvusandmed, registrid ja uuringud kirjeldavad linnaruumi peaaegu igast võimalikust vaatenurgast. Otsuste tegemine ei ole sellest hoolimata muutunud nii palju lihtsamaks, kui võiks eeldada. Põhjus ei peitu andmete vähesuses, vaid selles, et vajalik teadmine on sageli killustunud eri süsteemide, osakondade ja vastutusvaldkondade vahel.

„Digitaalse kaksiku tööriistakasti loomine linnaplaneerijatele“ projektimeeskond.

Tallinna Ülikoolis arendatav projekt „Digitaalse kaksiku tööriistakasti loomine linnaplaneerijatele“ tegeleb küsimusega, mis on tuttav paljudele linnadele. Kuidas kasutada olemasolevaid andmeid viisil, mis aitab näha tervikpilti, mitte ainult üksikuid infokilde? Arenduse fookuses on tööriistad, mis võimaldavad siduda erinevaid andmeallikaid ning muuta nende kasutamine planeerimisel ja otsustamisel lihtsamaks. Projekti juhib Mustafa Can Östemir ning projektimeeskonda kuuluvad Estere Estella Mitule, Chris Kristjan Kivaste, Ayushi Raina, Kaur Allaje ja Anderson Freitas.

Kui linn rajab uue tänava või muudab ühistranspordi marsruuti, mõjutab see palju rohkemat kui ühte projekti. See kandub edasi liikuvusse, keskkonda ja isegi otsustesse, mida tehakse aastaid hiljem.

Planeeringud asuvad ühes süsteemis, geoinfo teises, ehitusprojektid kolmandas. Osa teadmistest on PDF-failides, osa Exceli tabelites ning osa inimeste mälus või töölaudadel olevates dokumentides. Iga andmekild võib olla korrektne, kuid tervikpilt jääda kättesaamatuks.

Projekti raames arendatav digitaalne kaksik ühendab erinevaid allikaid ühtsesse keskkonda. Selle asemel, et käsitleda planeeringuid, geoinfot, ehitusprojekte või keskkonnaandmeid eraldi, tekib võimalus vaadata neid omavahel seotud tervikuna. Linnaruumi puudutavad otsused tuginevad enamasti mitmele andmekogule korraga, mistõttu võib vajaliku info koondamine võtta palju aega. Digitaalse kaksiku eesmärk on muuta see protsess sujuvamaks ning vähendada andmete leidmisele ja ühendamisele kuluvat töömahtu.

Tehisintellekt ja uued kasutusvõimalused

Projekti raames on loodud esimesed lahendused ning katsetatud erinevaid kasutusvõimalusi. Ühiseks nimetajaks on vajadus kasutada eri andmeallikates paiknevat teavet terviklikumalt. Olenemata sellest, kas küsimus puudutab linnaplaneerimist, keskkonda, liikuvusandmeid või infrastruktuuri. Üheks arendussuunaks on tehisintellekti kasutamine andmeallikate vahel liikumiseks ning eri süsteemides paikneva teabe koondamiseks kasutajale arusaadavasse vormi. Millised neist lahendustest osutuvad praktikas kõige väärtuslikumaks, näitab arendustöö järgmine etapp.

Kuna sarnaste väljakutsetega seisavad silmitsi paljud linnad, on lahendus äratanud huvi ka väljaspool Eestit. Projekti tutvustamise käigus on saadud kontakte võimalikuks koostööks näiteks Hispaaniast, Prantsusmaalt, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest.

Huvi toetab ka projekti ülesehitus. Digitaalse kaksiku tööriistakast ei ole seotud ühe andmekogu või kasutusjuhtumiga, vaid võimaldab kasutada erinevaid allikaid vastavalt organisatsiooni vajadustele. Kuigi projekt on välja kasvanud linnaplaneerimise kontekstist, on sarnased väljakutsed tuttavad ka organisatsioonidele, kes töötavad suurte ja hajutatud andmemahtudega.

Andmete kvaliteet määrab tulemuse

Kui usaldusväärsed on andmed, mille põhjal otsuseid tehakse? Andmete kvaliteedist räägitakse vähem kui tehnoloogiast, kuid just sellest sõltub lõpuks iga analüüsi väärtus. Kui erinevad süsteemid kasutavad samu mõisteid erinevalt või kui osa andmetest on ajakohased ja osa mitte, muutub keeruliseks ka kõige võimekama tööriista kasutamine. Seetõttu tähendab digitaalse kaksiku arendamine ka tööd andmete kirjeldamise, standardiseerimise ja kvaliteedi parandamisega. See väljakutse muutub lähiaastatel veelgi olulisemaks teemaks. Sensorid, droonid ja automaatne andmekogumine suurendavad linnade käsutuses oleva info hulka. Küsimus on selles, kuidas muuta need teadmisteks, mille põhjal saab teha paremaid otsuseid.

Süsteemi arendajate hinnangul kasvab seejuures ka rollipõhise lähenemise tähtsus. Linnaplaneerija, keskkonnaspetsialist ja liikuvusekspert ei vaja samu vaateid ega analüüsitulemusi. Rollipõhine lähenemine võimaldab kohandada vaateid ja tööriistu vastavalt kasutaja vajadustele ning koondada vajalik teave ühte keskkonda.

Linnad muutuvad järjest keerukamaks ning koos sellega kasvab ka vajadus otsuste järele, mis arvestavad korraga paljude erinevate teguritega. Digitaalse kaksiku arendamine aitab luua selleks vajalik aluse. Keskkonna, kus on lihtsam mõista seoseid, hinnata võimalikke mõjusid ja toetada paremate otsuste tegemist.

---

Artiklis kirjeldatud arendustööd tehakse Tallinna Ülikooli projektis „Digitaalse kaksiku tööriistakasti loomine linnaplaneerijatele“, mille elluviimist on toetanud ASTRA T3 programm.