ASTP aastakonverents Bukarestis: teadmussiirde keskmes on inimeste ja süsteemide tõlkimine
- 3 hours ago
- 3 min read
Teadmussiirde raskuskese ei asu teaduses ega tehnoloogias, vaid erinevate osapoolte võimes oma eesmärgid ühiseks tööks kokku sobitada. ASTP aastakonverents Bukarestis keskendus sellele, miks see kokkusobitamine on sageli keerulisem kui eeldatakse.
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja partnerlussuhete talituse EXU esindajad osalesid Euroopa teadmus- ja tehnoloogiasiirde spetsialiste ühendava võrgustiku ASTP (Association of Science and Technology Professionals) aastakonverentsil, mis tõi kokku enam kui 200 osalejat rohkem kui 50 riigist. Arutelud puudutasid teadmussiirde tulevikku, ülikoolide ja ettevõtete koostööd, intellektuaalomandi juhtimist ning tehisintellekti mõju teadustulemuste rakendamisele.
Teadmussiirde tegelik väljakutse
Tehnoloogia arendamine, teadustulemuste kaitsmine ja rahastuse leidmine on teadmussiirde nähtav osa. Vähem tähelepanu saavad küsimused, mis sageli määravad, kas koostöö käivitub või mitte: kuidas mõistavad osapooled üksteise eesmärke, kui hästi suudetakse arvestada erinevate ootustega ja kas leitakse ühine arusaam sellest, millist väärtust soovitakse luua.
Just need teemad võeti Bukarestis fookusesse. Mitmes ettekandes rõhutati, et edukas koostöö ei sünni üksnes protsesside, lepingute või mudelite toel. Sama oluline on oskus liikuda eri maailmade vahel. Mõista teadlase, ettevõtja, investori või avaliku sektori partneri vaadet ja tõlkida nende vajadused üksteisele arusaadavaks.
„Edukas ettevõtluskoostöö ei põhine ainult teadmistel ja protsessidel. Sama oluline on oskus mõista ettevõtete vajadusi, luua usaldust ning leida lahendusi, mis töötavad mõlema osapoole jaoks,“ ütleb Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö juhtivekspert Ingrid Hindrikson.
Muutunud on ka teadmussiirde spetsialistide roll. Kui varem seostati seda eelkõige patentide, litsentside ja lepingutega, siis üha enam nähakse selle töö keskmes võimet kujundada suhteid ning aidata erinevatel osapooltel jõuda ühise arusaamani sellest, kuidas teadmistest saab praktiline väärtus.
Universaalseid lahendusi ei ole
Iga koostööprojekt kujuneb konkreetsete inimeste, organisatsioonide ja eesmärkide koosmõjus. „Konverents kinnitas taas, et teadmussiirdes ei ole universaalseid retsepte. Iga koostööprojekt on erinev ning nõuab loomingulist lähenemist, kus teadustulemused ja turuvajadused tuleb omavahel kokku viia,“ sõnab Hindrikson.
Praktiliste näidete põhjal arutleti olukordade üle, kus ülikooli ja ettevõtte huvid ei lange täielikult kokku. Osalejad tõid esile, et edukad koostööd ei sünni tingimata seal, kus kõik küsimused on algusest peale lahendatud, vaid seal, kus osapooled on valmis otsima tasakaalu teaduslike eesmärkide, äriliste vajaduste ja ühiskondliku mõju vahel. Oluline on paindlikkus. Liigne keskendumine protseduuridele võib koostööd pidurdada, samas kui selge fookus ühisele eesmärgile aitab leida lahendusi ka keerulisemates olukordades.
Millal jagada, millal kaitsta?
Teaduse mõju eeldab teadmiste levikut, kuid mõnel juhul ka nende kaitsmist enne avalikustamist. Bukarestis käsitleti põhjalikult teadustulemuste väärtuse hindamist enne nende avalikku jagamist. Tähelepanu all olid küsimused, kuidas hinnata turupotentsiaali, millal kaaluda intellektuaalomandi kaitset ning kuidas vältida olukorda, kus väärtuslikud rakendusvõimalused jäävad kasutamata.
Selle kõrval räägiti ülikoolide rollist intellektuaalomandi juhtimisel – mida selgemad on vastutusvaldkonnad ja protsessid, seda lihtsam on teadlastel ja partneritel liikuda ideest rakenduseni.
Võõrustajariik Rumeenia: majanduskasvust üksi ei piisa
Konverentsi võõrustajariik pakkus aruteludele huvitavat tausta. Viimase kümnendi jooksul on Rumeenia olnud üks Euroopa Liidu kiiremini kasvavaid majandusi ning kujunenud tugevaks nii tootmises, autotööstuses kui ka IT-sektoris. Rumeeniast on võrsunud ka rahvusvahelisi edulugusid, näiteks tarkvaraettevõte UiPath.
Samas ei ole majanduskasv automaatselt toonud kaasa teaduspõhiste ettevõtete samaväärset arengut. Toodi esile teadus- ja arendustegevuse tagasihoidlik rahastamine, talentide väljavool ning piiratud võimekus teadustulemusi ettevõtluses rakendada.
Need väljakutsed ei ole omased üksnes Rumeeniale. Mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid seisavad sarnaste küsimuste ees: kuidas luua tingimused, et teadmine liiguks laboritest ettevõtetesse ning sealt edasi ühiskonda.
Just siin nähakse ülikoolidel järjest olulisemat rolli. Lisaks teadmiste loomisele oodatakse kõrgkoolidelt võimekust luua koostöövõrgustikke, toetada innovatsiooni ning aidata kaasa uute lahenduste kasutusse jõudmisele.
Uued koostöösuunad
Konverents pakkus võimaluse arutada ka tulevikusuundi ja uusi partnerlussuhteid. Vestlustes Poola ja Leedu kolleegidega tõstatus võimalus tihendada koostööd kaitsetööstuse ning kaksikkasutusega tehnoloogiate valdkonnas, kus teadustulemused võivad leida rakendust nii tsiviil- kui ka kaitsesektoris.
„Euroopa ülikoolide roll kaitsetööstuse ja kaksikkasutusega tehnoloogiate arendamisel on kasvamas ning see avab uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks,“ ütleb ADAPTER+ võrgustiku projektijuht Maria Martšenko.
Martšenko sõnul kinnitasid kohtumised eri riikide kolleegidega, et ülikoolid seisavad sarnaste väljakutsete ees ning rahvusvaheline koostöö aitab teadmisi, kogemusi ja ressursse tõhusamalt ühendada.
Bukaresti kohtumised ja arutelud näitasid, et mõju sünnib seal, kus teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori inimesed leiavad ühise keele ning suudavad oma teadmised ja kogemused ühiste eesmärkide nimel tööle panna.
Konverentsil osalemist rahastati ASTRA+ T4 tegevuste raames.
Comments