PoCo ja Tallinna Ülikooli praktilises koostöös kohtusid kultuur, tehnoloogia ja külastajakogemus
- 3 days ago
- 4 min read
Muuseumis liigutakse erinevalt. Mõni inimene soovib süveneda üksikutesse teostesse, teine saada tervikpilti kogu näitusest. Ühe külastaja jaoks on oluline kunstniku lugu, teise jaoks ajastu või ühiskondlik kontekst, milles teos sündis. Sama näitus võib pakkuda väga erinevaid kogemusi. Just soovist arvestada külastajate erinevate huvide ja ootustega sai alguse PoCo popkunsti muuseumi personaliseeritud audiogiidi arendus.
PoCo popkunsti muuseumis ei otsitud võimalust lisada näitusele veel üks digitaalne lahendus. Otsiti viisi, kuidas aidata inimestel kunstiga paremini suhestuda. Muuseumikülastajad kasutasid teoste kohta info leidmiseks oma telefone – kuna PoCo ruumid on hämarad sobib tekstide lugemine telefonist QR-koodi skänneerides hästi.
Sellest tähelepanekust kasvas välja mõte audiogiidist, aga mitte päris tavalisest. Sooviti luua personaliseeritud audiogiid, mis arvestaks külastaja huvide ja eelistustega. Kui telefon on juba osa külastuskogemusest, tekib paratamatult küsimus, kuidas seda kasutada viisil, mis ei juhiks tähelepanu kunstilt eemale, vaid aitaks sellega paremini ühendust luua.
Mõte audiogiidist oli muuseumis olnud juba mõnda aega. “Kuna külastajad kasutavad niikuinii teoste kohta info saamiseks oma telefoni, tundus loomulik uurida ka audiolahenduse võimalusi,” ütleb PoCo kommunikatsiooni- ja partnerlussuhete juht Birgit Podelsky.
Lahendus sündis koostöös Tallinna Ülikooli Digital Explorers programmi tudengite Vera Moraa Nyagaka ja Ian Waruingi Karanjaga. Loodi audiogiid, mis võimaldab külastajatel oma telefoni ja kõrvaklappe kasutades valida sisu vastavalt huvidele, teemadele ja ajale, mis neil näituse külastamiseks on.
Hea koostöö algab hästi sõnastatud küsimusest
PoCo kogemus on ehe näide, et hästi sõnastatud küsimus võib olla sama väärtuslik, kui valmis vastus. Podelsky sõnul aitasid tudengid vaadata külastajakogemust värske pilguga. Selleks ei piisanud ainult tehnilisest arendustööst.
„Ian ja Vera olid hästi empaatilised ja uudishimulikud. Käisime nendega ka teisi muuseume külastamas ja nad tegid järeldusi ja ettepanekuid, mis olid väga toredad. Nad panustasid ja olid kohal igal sammul. See oli kindlasti kahepoolne õppimiskogemus ning hea oli saada värsket perspektiivi,“ sõnab Podelsky.
Ka tudengite jaoks ei olnud tegemist tavapärase arendusprojektiga. Nende sõnul muutus tehniline lahendus kiiresti ainult üheks osaks palju suuremast küsimusest. „Projekt näitas meile, et inimesed suhtlevad kultuuriga väga erinevalt. Tehnoloogia väärtus ei seisne ainult info jagamises, vaid selles, kas see aitab inimesel leida isiklikuma ja tähenduslikuma seose sellega, mida ta kogeb,“ ütleb Ian Waruingi Karanja.
Tehnoloogia ei asenda kultuuri
Kultuuri ja tehnoloogiat käsitletakse vahel vastanditena. Ühte nähakse aeglustumise, teist kiiruse sümbolina. PoCo projekti käigus jõudsid tudengid arusaamani, et tehnoloogia ei pea kultuurikogemust ümber kujundama. Sageli piisab sellest, kui ta aitab inimesel paremini orienteeruda või avada uusi vaatenurki.
„See projekt muutis meie arusaama sellest, kuidas inimesed kultuuri kogevad. Mõistsime, et tehnoloogia võib muuta muuseumikülastuse ligipääsetavamaks ja kaasavamaks, kuid ainult siis, kui see tundub inimese jaoks loomulik ja toetab tema kogemust, mitte ei hakka seda juhtima,“ selgitab Karanja.
PoCo jaoks tähendab see külastaja võimalust valida endale sobiv tee läbi näituse. Mõne jaoks on oluline süveneda ühte teemasse. Teine soovib lühemat ülevaadet. Kolmas tahab kuulata lugusid kunstnikest. Personaliseerimine ei tähenda tähelepanu hajutamist, vaid võimalust leida endale sobiv vaatenurk.
Mida võidab ettevõte koostööst ülikooliga?
PoCo kogemus ei räägi ainult ühest audiogiidist. See räägib ka sellest, miks ettevõtted ja organisatsioonid võiksid näha ülikooli koostööpartnerina. Ülikoolid koondavad erinevaid teadmisi, rahvusvahelist kogemust ja inimesi, kes on harjunud küsimusi esitama. Ettevõtted tunnevad oma valdkonda ja praktilisi vajadusi. Kui need kaks poolt kokku tuua, sünnib sageli midagi enamat kui lihtsalt projekt.
Tudengite hinnangul seisneb sellise koostöö tugevus just erinevate vaadete kohtumises. „Üliõpilased toovad kaasa uusi ideid ja loovust, ettevõtted aga praktilise kogemuse ning valdkonnateadmised. Kõige väärtuslikumad lahendused sünnivad siis, kui need kaks poolt töötavad koos,“ leiavad projektis töötanud tudengid.
Kuidas tehnoloogia saab kultuurikogemust toetada?
PoCo audiogiidi lugu puudutab ka laiemat küsimust – mida inimesed kultuurist leida soovivad? Kui eesmärk oleks ainult info omandamine, piisaks veebilehel teoste uurimisest. Ometi tullakse jätkuvalt muuseumitesse, ka kontsertidele ja teatrisse.
Birgit Podelsky sõnul on muuseum väärtuslik just seetõttu, et seal sünnivad tähelepanekud ja vestlused, mille jaoks igapäevases elus tihti ruumi ei jää. Ühiselt kogetud näitusekülastus võib viia teemadeni, milleni muidu ei jõutaks. Samuti pakub muuseum võimalust aeglustada. Teose ees peatumine ja selle enda jaoks mõtestamine nõuab teistsugust tähelepanu ja tunnetust kui harjumuspärane ekraanilt sisu tarbimine.
Kultuuriasutuste üks väljakutseid on ka uute külastajate ligimeelitamine. Tehnoloogia võib olla sillaks, mis aitab noortel leida tee muuseumisse ja avastada, et kultuurikogemus pakub midagi teistsugust ja uudset. Tehnoloogia võib aidata inimestel kergemini kultuurini jõuda ja muuta selle ligipääsetavamaks, tähendus ise ei sünni aga tehnoloogiast. See sünnib võimest märgata, küsida, tõlgendada ja vahel ka oma seniseid arusaamu ümber mõtestada.
PoCo audiogiid sai alguse soovist parandada külastajakogemust. Koostöö käigus sündisid aga ka uued viisid mõista inimesi, kelle jaoks neid lahendusi luuakse.
Audiogiidi arendamine ei eeldanud ainult tehnilist teostust. Sama oluline oli mõista, kuidas inimesed muuseumis liiguvad, kuidas nad kultuuri kogevad ja milliseid valikuid külastuse jooksul teevad. Just sellistes kohtades kohtuvad ettevõtjate praktilised vajadused ja ülikoolides loodav teadmine kõige loomulikumal viisil.
Tudengiprojektid on vaid üks osa ülikoolide ja ettevõtete koostööst. Ülikoolides loodav teadmus ning rakendusuuringud aitavad ettevõtjatel leida lahendusi küsimustele, millele organisatsiooni seest alati vastust ei leia. Selliste koostöövõimaluste leidmist ja algatamist toetab ka ADAPTER, mis aitab ettevõtetel jõuda sobivate teadlaste, ekspertide ja arenduspartneriteni.
Comments