Autosport ei seisne vaid autode tehnoloogiliste võimete katsetustes, vaid ka rallisportlaste oskuste ja füüsiliste võimete sümbioosis ning tugimeeskonna kompetentsuses. Sõidukite tõelised võimed avalduvad koostöös suure hulga inimestega.
Autoralli Maailmameistrivõistlused on autotootjate jaoks võimalus katsetada autosid äärmuslikes oludes ja võistelda sama valdkonna tipptegijatega üle kogu maailma. Esmajärgus võisteldakse loomulikult tiitli nimel ja püütakse seeläbi saada oma masinatele rohkem silmapaistvust ja tunnustust. See pole aga sugugi ainus eesmärk, sarjas osalemine aitab neil leida uusi viise mootorsõidukite tehnoloogia edendamiseks ja mitmekülgseks innovatsiooniks. Autorallist on välja kasvanud näiteks turbomootorite kasutamine - viis kuidas saada väiksema kütusekuluga autost rohkem jõudu kätte. Või näiteks diferentsiaal, mis aitab autot kurvis paremini keerata, sest kurvis olev sisemine ratas käib aeglasemalt ringi kui välimine. Samuti on tavaellu tulnud tohutul hulgal turva- ning mugavusvarustust, näiteks käikude vahetamine rooli küljes oleva nn “paddle-shift” seadme abil, elemendid auto turvapuurist või kokkupõrke absorbeerimiseks auto kere sisse peidetud nn turvavahud.
Autosport ei seisne vaid autode tehnoloogiliste võimete katsetustes, vaid ka rallisportlaste oskuste ja füüsiliste võimete sümbioosis ning tugimeeskonna kompetentsuses, sest sõidukite tõelised võimed avalduvad koostöös suure hulga inimestega.
Üheks väga oluliseks faktoriks rallimeeskondade töös on muuhulgas ka valmisolek erinevateks ilmastikuoludeks võistluste ajal. Kiiruslike lõikude (kiiruskatsed) läbimine, sageli kitsastel metsateedel või kaljude vahel mägedes on oluliselt turvalisem ja kiirem kui on teada, kas/millal ja kui palju sajab vihma/lund, kas teedel on karta jääd, lund tuisku/tuisuvaalusid, muda/porilompe või on ees ootamas hoopis lõõskav päike ja õhus seisev tolm. Ülitäpse ilmaennustamisega tipptasemel rallispordimeeskondadele on aastaid edukalt tegutsenud Tallinna ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson.
Peamine eesmärk on võimalikult täpne ilmastikust sõltuvate teeolude ja nende muutuste kirjeldamine tulevatel kiiruskatsetel, mis aitaks meeskonnal valida õiged strateegiad ning teostada sobilikud seadistuse muudatused ja rehvivalikud.
Siinkohal on oluline näiteks see, kui kõrgele tõuseb õhutemperatuur, millest sõltub auto mootori jahutuse reguleerimine, või kas ees on ootamas vihm, millest sõltub rehvivalik, või on ootamas madal päike, mis nõuab hoolikalt puhastatud esiklaasi ja selle varjamist päikese eest. Olulisel kohal on näiteks ka teetemperatuur, millest sõltub rehvide kulumise kiirus, rehvirõhk ja mitmed muud auto seadistuse detailid.
Erinevate maastike ja ilmastiku tingimustes läbi viidud rallisõitudel ei ole oluline mitte ainult auto kiirus ja vastupidavus, vaid ka see, et rallisõitjaid toetaks väga andekas meeskond. Meeskonna üheks oluliseks ülesandeks on õigete otsuste ja valikute tegemine, mis suurendavad ka autos istuva meeskonna enesekindlust - on ju hea minna võistlema, tunnetades, et oled teinud parimad võimalikud valikud ja ei pea muretsema, kas äkki konkurent tegi veel parema valiku. TOYOTA GAZOO Racingu WRC meeskonda juhib autoralli maailmameistrivõistluste neljakordne võitja Tommi Mäkinen, kuhu kuuluvad pühendunud spetsialistid ja kirglikud rallihuvilised, sealhulgas ka Tallinna ülikooli ekspert, kellega koostöös on võistlustulemused olnud edukad. WRC 2018 hooajal teenis Toyota 5 võitu ja 19 poodiumikohta ning WRC autotootjate tiitli.
Ott Tänak ja Martin Järveoja on Toyota Yarisega tõestanud iseenda ja oma tugimeeskonna tipptaset maailmas, olles 2019 aastal MM-sarja liidrid ja tänased MM-sarja ametlikud võitjad.
Ilmastikuprognooside tegemise meetodeid on mitmeid. Üldiselt on lihtsam teha prognoosi ühe kindla koha kohta, näiteks ühe staadioni, paraadi väljaku või kontserdipaiga kohta. Oluliselt keerulisem on see aga autorallis, kus seadistuse otsused tuleb sageli langetada mitmeid tunde ette ja sageli tuleb leida kompromisse, sest võistlustrass võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel ja ette võib tulla väga varieeruvaid tingimusi ning leida tuleb kõige optimaalsem valik. Meie ülikooli teadlase töö eelis on olnud multidistsiplinaarne lähenemine. Igale rallile eelneb ulatuslik eeltöö, mis hõlmab endas ralli trassiga tutvumise nii kaardimaterjali abil kui ka kohapeal. Kaardimaterjali abil on võimalik tuvastada näiteks teede avatus (kas rada on puude all, mägede varjus, avatud päikesele jne.), kus paiknevad vaatlusjaamad. Samuti ka see, mil viisil piirkonnas sajupilved võiks liikuda, kus võiks segama hakata tolm või hoopis udu. Tänapäevane ilmaennustamine on suures ulatuses mudelipõhine ja pea iga piirkonna kohta on mitmeid erinevaid ilmamudeleid. Rallile eelnevalt tuleb neid kõiki mudeleid analüüsida, testida nende täpsust, valida välja täpseimad mudelid ning nende tulemusi katsete piirkonna jaoks veidi kohandada.
On olemas ütlus, et kõik mudelid on valed, aga vahel võivad nad olla kasulikud - nii ka tegelikult on. Mudelid on alati mingisugune üldistus.
Hannes Tõnissoni tehtud töö tulemustele aitab kindlasti kaasa see, et ta külastab enne rallit kõiki kiiruskatseid ning teostab seal vajalikke mõõtmisi, mis aitavad mudelite prognoositavaid andmeid paremini vajalike teelõikude jaoks kohandada. Uudne on ka see, et katsetega tutvumisel tehtud märkmed võimaldavad minna ühe sammu traditsioonilisest ilmaprognoosist edasi. See tähendab, et mitte enam ei öelda seda, kas sajab vihma või paistab päike vaid öeldakse, et kui sajab vihma, siis tee läheb kas niiskeks, märjaks, mudaseks, rööpasse, kas tulevad teele lombid, kas rööpad täituvad veega, kas kuskil võib hakata segama madal pilv või hoopis udu! Kui paistab päike, siis on vaja mõista seda kui kiirelt tõuseb õhutemperatuur, kui kärmelt soojeneb tee pind, kui suures ulatuses on tee pind eksponeeritud päikesele. Või hoopis see, et kui kiirelt langeb õhtul maapinna temperatuur, kas ja kus on kartust musta jää tekkeks jne. Seesugune terviklik lähenemine ja ilmastikuolude mõju hindamine aitab kriitilistes olukordades teha optimaalseid valikuid ja saavutada seeläbi parimaid tulemusi. Tulemused on head ja see tagab edaspidigi kutsed maailma tippude meeskondadega koostööd tegema.
Hannes Tõnissoni spetsiifilised ilmaennustused tagavad tippsportlaste edu rallisõitudel ning ka vähendavad oluliselt riske, mis on tingitud ilmastikuoludest. Samuti on juba osaliselt välja töötatud ja testimise faasis mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, mis võiksid tulevikus suurendada ka igapäevase liikluse turvalisust.
Hannes Tõnisson teeb tihedalt koostööd nii Ott Tänaku tiimiga kui ka mitmete teiste maailma tipptasemel autosportlastega ja Toyota Gazoo Racing meeskonnaga ning Toyota autotootjaga seotud arendusgrupiga Toyota Connected. Enam kui viis aastat tegi Tõnisson seda tööd vabatahtlikuna ning nüüd viimased kolm aastat töötab professionaalina erinevates meeskondades ja erinevatele sõitjatele. Lisaks on ta vabatahtlikuna kaasa aidanud mitmetele noortele autosportlastele, et nende teekond tippu oleks veidigi kergem. Rahvusvahelisel tasandil on meie teadlase panust väärtustatud kõrgelt. Teadlase oskus ja võimekus anda teadmussiirdele tipptasemel globaalset mõõdet läbi praktiliste rakenduste autospordis väärib kindlasti tunnustust.
Hannes Tõnisson tegutseb Tallinna ülikooli Loodus-ja Terviseteaduse Instituudi ökoloogiakeskuses ja seotud laborites, kus tehakse mitmeid erinevaid analüüse. Lisaks viib Hannes Tõnisson läbi ka praktilisi tunde Tallinna koolinoortele (näiteks looduse akadeemia) ja selgitab nendele heade prognooside koostamise tagamaid. Autorallis kasutusele võetud ja testitavat tehnoloogiat tutvustatakse ka Tallinna Ülikooli välipraktikumites ja selgitatakse seda kuidas saab erinevat seadmestiku enda kasuks tööle panna.
Lisaks rallide tarvis koostatud ilmaprognoosidele on Hannes Tõnisson teinud vabatahtlikuna prognoose mitmetele Tallinnas toimunud avalikele üritustele - näiteks kaitseväe paraad, laulupidu jne. Märkimata ei saa ka jätta avalikus meedias tehtud hoiatusi, kus on näiteks sügisel varakult hoiatanud ootamatult saabuva lume eest ja on soovitanud suverehvidega autod koju jätta. Vahel on ta teinud ka hoiatusi ootamatult tugevate lumetormide kohta ja ka sellisel juhul soovitanud näiteks pigem kodust üldse mitte välja minna. Selle läbi on ta kaasa aidanud nii linnaliikluse turvalisusele kui ka aidanud linnaelanike närvirakke ja aega säästa.
Hannes Tõnissoni meeskonnas on kaasa löönud ka TLÜ vilistlased Siret Ibrus ja Merle Muru.