Ülikoolide ja ettevõtlussektori koostöö – juhuslikust kokkupuutest strateegilise koostööni

Euroopa ülikoolidelt oodatakse üha enam aktiivset rolli innovatsiooni, majandusarengu ja ühiskondliku heaolu edendamisel. See tähendab, et koostöö ettevõtlussektoriga ei ole enam pelgalt projektipõhine tegevus või uurimistulemuste valideerimise viis, vaid strateegiline tööriist ülikooli arengu ja ühiskonna vajaduste toetamiseks.

"Academia–Industry Collaborations: Moving Beyond Ad-Hoc Engagements" Barcelonas.

28.–29. oktoobril osalesid Tallinna Ülikooli EXU tiimi liikmed Ingrid Hindrikson, Maria Martšenko ja Julia Reinman Barcelonas CosmoCaixa teadusmuuseumis toimunud rahvusvahelise teadmussiirde võrgustiku ASTP korraldatud kahepäevasel koolitusel, mis keskendus ülikoolide ja ettevõtlussektori koostööle.

Seekordne ASTP temaatiline õpisündmus “Academia–Industry Collaborations: Moving Beyond Ad-Hoc Engagements” tõi esile vajaduse liikuda juhuslikelt koostööprojektidelt sihipäraste, selgete eesmärkide ja vastastikku kasulike partnerluste suunas. See eeldab teadlikku strateegilist lähenemist, kus ülikoolid ja ettevõtted mõtestavad koos, kuidas ühiseid väärtusi luua – olgu tegemist teaduskoostöö, innovatsiooni või uute kompetentside arendamisega.

Ülikoolide ja ettevõtlussektori koostöö on oluline ka Tallinna Ülikooli strateegilises vaates: akadeemilise teadmuse ja ettevõtliku mõtteviisi ühendamine aitab kujundada kestlikke, mõjusaid ja tulevikku suunatud partnerlussuhteid.

Alustuseks kõlas koolitusel kaks põhitõde: koostöö tööstusega toimub mitmel kujul ja erinevates vormides ning koostöö suurendab ülikoolides läbiviidavate teadusuuringute mõju ühiskonnas. Koostöövorm sõltub sageli konkreetsest teadusvaldkonnast, olgu selleks loodusteadused, IT, inseneeria või sotsiaal- ja humanitaarteadused. Koostöö aitab viia uurimistöö teemad vastavusse majanduse ja ühiskonna vajadustega.

Põhilised formaalsed meetodid teadustulemuste rakendamiseks on jätkuvalt samad ning ülikoolide vaatest tähtsuse järjekorras järgnevad: litsentsimine, hargettevõtlus, ühised koostööprojektid.

Koolitusel jäi peamise märksõna kõlama usaldus

"Academia–Industry Collaborations: Moving Beyond Ad-Hoc Engagements" Barcelonas.

Palju rõhutati seda, et tegelikult on just ühised koostööprojektid toodete ja teenuste arendamisel teadusasutuste ja erasektori vahel parim viis, kuidas edendada koostööd. Tuleb alustada väiksematest projektidest, ehitada järk-järgult vastastikune usaldus ning seejärel saab liikuda edasi järjest suuremate projektide suunas. Nii ettevõtjaile kui ka ülikoolide esindajaile on väärtuseks just pikaajaline, läbimõeldud koostöö.

Pikaajaliste projektide võlu seisneb selles, et mõlemad osapooled peavad üksteisesse investeerima palju erinevaid ressursse. Teisisõnu, eesmärgiks on läbi pikaajalise koostöö vastastikuse usalduse saavutamine. Selleks, et usaldust saavutada, tuleb panna esikohale avatud ja aus arvamuste vahetamine, arutlus. Samas aga tasub juba eos arvestada, et ühise keele leidmine ei pruugi alati olla lihtne.

Erinevatel osapooltel on erinevad ootused, eesmärgid ja lähenemine – tööstus otsib praktilist rakendust, innovatsiooni näol uudseid lahendusi ja talenti, eesmärgiga saavutada mõõdetavat äritulu. Teadlased seavad esikohale aga teadmised ja karjääri, teadustulemuste kommertsialiseerimine on sageli teisejärguline. Tuues sisse veel kolmanda osapoole – teadmus- ja tehnosiirde spetsialistid – siis nemad keskenduvad teadusuuringute ja turu ühendamisele, intellektuaalomandi kaitsmisele ja institutsionaalse tulu loomisele.

Õnneks on olemas teatud põhitõed, mida järgides saab saavutada edukat koostööd. Selleks on vaja juba mainitud usaldust, läbirääkimistel partneritega silmast-silma kohtumisi, kaasata partnerluse loomisel õigeid inimesi (otsustajaid), sõnastada selgelt projekti eesmärke ning omada selget ja paindlikku õigusraamistikku.

Eksponaat CosmoCaixa teadusmuuseumis.

Lisaks eelnevale jäi koolitusel kõlama mõte, et koostööprojektide algatused peaksid tulema ettevõtetelt. See paneb ettevõtted ja ülikooli olukorda, kus neil tuleb leida ühishuvi teadustulemuste rakendamiseks. Selline lähenemine omakorda suurendab win-win lähenemist koostöös ning võib-olla ka win-win-win lähenemist, kui tuua mängu ka rahastaja.

Hetkeolukorrale hinnangut andes aga tõdeti, et ülikoolide kiituseks võib öelda, et tänapäeval mõistavad nad aina paremini ettevõtete erinevaid vajadusi ning kohanevad valdkonna vajadustega kiiremini.