TLÜ ja Mohlab koostöös sündis uus looduslik šampoon ja palsam

16 kuu pikkune arendustöö viis šampooni ja palsami valmimiseni, mis rõhutavad põhjamaist iseloomu ja põhinevad looduslikel ja veganitele sobivatel koostisainetel.

Tooted, mis peegeldavad põhjamaist loodust

Mohlab pöördus Tallinna Ülikooli poole 2023. aasta detsembris. “Tol hetkel Mohlabi kui brändi veel ei eksisteerinud, tegu oli alles alustava ettevõttega,” meenutab TLÜ tooteinnovatsiooni peaspetsialist Maria Martšenko. Ettevõtte soov oli luua juuksehooldustooted, mis oleksid looduslikud, vabad sulfaatidest, parabeenidest ja värvainetest. Lisaks oli brändi jaoks oluline, et nende tooted oleksid sobilikud ka veganitele ning tänaseks on Mohlab oma toodetele vastava sertifikaadi juba ka saanud. “Loodavate toodete puhul lähtume alati arendustööde tellija soovidest ning valime koostöös välja sobivad koostisained, mis sobituvad brändi visiooni ja põhimõtetega. Usun, et tiheda koostöö tulemusena valmisid tellija soovidele vastavad tooted,” lisab Martšenko.

Maria Martšenko, TLÜ tooteinnovatsiooni peaspetsialist

Koostöö tulemusena valmisid kaks toodet – šampoon ja palsam. “Retseptiarenduse fookus oli sellistel toimeainetel, mis ergutaks juuksekasvu, taastaks, toidaks ja tugevdaks juukseid. Lisaks said formulatsioonidesse valitud vastavad looduslikel ekstraktidel põhinevad aktiiv- ja lisaained, mis lisaks oma toimele peegeldavad meie põhjamaist loodust,” selgitab Martšenko. Lõhnakombinatsioonid kujundati sooneutraalseks, et sobituda unisex-toodete ideega.

Arendustöö tõi kaasa väljakutseid ja kordusteste

Toote loomine ei kulgenud siiski päris ilma takistusteta, ütleb Martšenko:. „Luua head šampooni, mis ei sisalda klassikalisi tooraineid, on paras väljakutse omaette.” Arenduse käigus prooviti mitmeid uudseid koostisaineid, mis peaksid asendama klassikalisi sulfaadipõhiseid aineid, kuni viimaks sobiv baasformulatsioon leiti. “Kokku sai tehtud kas neli või viis baasformulatsiooni, millest Mohlab valis välja neile enim meeldinud variandi. Seejärel sai selles välja valitud variandis juba testitud erinevaid aktiiv- ja lisaainete kombinatsioone,” lisab ta. Lõppfaasis selgus aga toodete testimise käigus, et välja tuleb vahetada esialgne säilitusaine ja valida uus efektiivsem variant. See omakorda tähendas, et tööde teostamise aeg küll pikenes ja tuli teha kordusteste, kuid kokkuvõttes said valmis sellised tooted, mis vastavad kõikidele soovitud kriteeriumitele.

Kokku kestis projekt 16 kuud. Selle aja jooksul kaardistati sobivad toorained, loodi laboratoorsed prototüübid, viidi läbi testid ning kooskõlastati lõplikud formulatsioonid. Analüüside poolelt kuulusid töö hulka kiirendatud stabiilsustestid ja säilitusaine efektiivsuse kontrollimine (Challenge test). „Kiirendatud stabiilsustestide eesmärk on simuleerida toote vananemist kiirendatud tingimustes, et ennustada selle pikaajalist stabiilsust lühikese aja jooksul ning Challenge test aitab veenduda, et säilitusainesüsteem töötab efektiivselt kogu toote säilivusaja jooksul ning toodet on ohutu kasutada,“ selgitab Martšenko.

Teaduspõhine lähenemine looduskosmeetikas

Looduskosmeetika arendus erineb tavapärastest ilutoodetest eelkõige toorainete valiku poolest. Need põhinevad looduslikel koostisainetel, mis pärinevad taimedest, mineraalidest või loomsetest saadustest. „Pööratakse olulist tähelepanu koostisainete eetilisele ja säästvale hankimisele ning reeglina välditakse sünteetilisi komponente, lisaks on lubatud ainult kindlad tooraine töötlemise füüsikalised ja keemilised protsessid. Samas puudub Euroopa Liidus looduskosmeetikale ametlik standard või ühtne juriidiline definitsioon,“ märgib Martšenko.

Martšenko sõnul võiksid ettevõtted TLÜ poole pöörduda just seetõttu, et ülikool pakub teaduspõhiseid lähenemisi uute toodete arendamisel. „See koostöövorm võimaldab ettevõtetel kasutada ülikooli teadmisi, teadusressursse ja erialast oskusteavet, mida neil endal ei pruugi olla. See võib olla ka konkurentsieelis, mis aitab ettevõtetel olla innovaatilisemad ja efektiivsemad,“ lisab ta.

Tootearendus EISi toel

Uudsete toodete loomise hõlbustamiseks pakub Tallinna Ülikool koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EIS) ettevõtetele võimalust teha koostööd ja tellida teenuseid innovatsiooniosaku, rakendusuuringute ja rakendusuuringute väikeprojektide toetuse raames.

Innovatsiooniosak on EISi sihtotstarbeline toetus, et hankida tootearenduseks vajalikke teenuseid innovatsiooniteenuse pakkujalt, näiteks Tallinna Ülikoolilt. EISi toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ning projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused. Toetust võib taotleda näiteks prototüübi valmistamiseks, komponentide tehnoloogiliseks arenduseks, testimiseks ja demonstreerimiseks, tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamiseks, teostatavusuuringu läbiviimiseks, patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase õiguskaitsealaseks nõustamiseks, uuringuks ja registreerimiseks, kuid ka näiteks akrediteerimiseks või sertifitseerimiseks.