Tallinna Ülikooli ja Tallinna Sadama esimene koostööprojekt andis ideid Sadama ala atraktiivsuse tõstmiseks

2025. aastal sõlmisid Tallinna Ülikool ja Tallinna Sadam koostööleppe, mille eesmärk on viia läbi ühiseid uuringuid ja teadustöid linnaruumi ja liikuvuse valdkonnas. Koostöö esimeseks viljaks on Tallinna Ülikooli linnakorralduse magistrantide koostatud projektiaruanded „Kergliiklusteede ja linnaruumi liikuvuslahenduste parendamine sadama ja linna vahel“, mis annavad ülevaate praktiseerivate magistrantide nägemustest Tallinna Sadama ala paremaks kujundamisel ning kinnitavad sadama jaoks, et planeeritavad arengusuunad liiguvad õiges suunas.

Fotod: TLÜ/Õnne Kask.

Lõpuesitlus Kruiisiterminalis ja koostöö väärtus õppetöös

Koostööprojekti ideed jõudsid avaliku esitluseni 21. jaanuaril Kruiisiterminalis toimunud lõpuesitlusel, kus linnakorralduse magistrandid tutvustasid oma nägemusi paremast sadamaalast otse sadama töötajatele ja teistele huvilistele. Projekti juht ja Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene rõhutab, et sellised partnerlused on õppetöö jaoks sisuliselt asendamatud. „Linnakorralduse magistriprogrammile on sellised koostööd äärmiselt olulised. Meie huvi on, et koolitöö puutuks kokku praktiliste lahendustega ja nõnda sai õppekava teemasid suurepäraselt Tallinna Sadama alal läbi mängida,“ sõnab ta, lisades, et Tallinna Sadam pakkus koostööks meeldiva raami nii sisuliste ettepanekute kui ka ühiste ürituste kaudu. Just seetõttu oli 21. jaanuari ettekandepäev Tuvikese sõnul tudengitele eriline: „…hea võimalus oma ideid otse sadama töötajatele ja teistele huvilistele tutvustada.“

Tauri Tuvikese sõnavõtt.

Magistrantide tööde keskne eesmärk oli leida võimalusi sadama piirkonna elavdamiseks – tuua sadamasse rohkem inimesi paremate ühenduste kaudu ning luua mereäärsel alal rohkem võimalusi aega veeta. Nelja töörühma fookuses oli avaliku ruumi paremaks muutmine nii lastega peredele, turistidele, vaegliikujatele kui ka teistele kasutajagruppidele, tuues samal ajal ülikoolid sadamale lähemale. Tuvikene osutab, et praegu on raske tajuda Tallinna Ülikooli kui mereäärset ülikooli: teekonnad sadamani ja vastupidi on pigem katkendlikud ning mitte piisavalt mugavalt läbitavad. „Loodame, et läbi erinevate koostööprojektide suudame üheskoos seda olukorda muuta,“ ütleb ta.

Ettepanekud püüdsid pakkuda lahendusi küsimustele, mis sadamaala kasutuskogemust otseselt kujundavad: mis võiks muuta sadamaala atraktiivseks ajaveetmiskohaks väikelastega peredele ja teismelistele; kuidas parandada eakate kultuurituristide rahulolu juba saabumise hetkest; miks on lähedal olevate ülikoolide vaatepunktist sadam praegu eraldatud ja kaugel ning kuidas seda muuta; ning milline ruum ja liikumisloogika sobiks ka vaegliikujatele. Töörühmad esitlesid nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi lahendusi, mida Tallinna Sadam saaks tulevikus samm-sammult kasutusse võtta.

Tuvikese sõnul ei vajanud projekt eraldi „käima tõmbamist“, sest tudengid olid algusest peale motiveeritud. Ta selgitab, et üle aasta toimuv linnakorralduse projekt toob kokku kahe kursuse magistritudengid ning loob võimaluse omavahel koostööd harjutada. „Seekord jagunesime kolme teema vahel, nii et üks rühm tegeles piiriülese koostööga Mulgimaal, üks rühm Narva easõbraliku linnaga ja neli rühma siis erinevate aspektidega Tallinna Sadamas,“ kirjeldab ta. Nii said tudengid valida eri suundade vahel ning sadama piires mõelda erinevatele teemadele, mille kujunemisele nad oma tööga kaasa aitasid. „Minu kogemuses olid kõik hakkamist täis ja veenmist polnud vaja,“ kinnitab Tuvikene.

Neli töörühma ja lahendused erinevatele sihtrühmadele

Tallinna Sadama asumiruumi parendamine vaegliikujate vaatest (Mirle Lembinen, Ly Pääro, Maarja Matteus, Mark Alex Äkke).

Tutvu ettekandega siin.

Tallinna Sadama projektala. Sihtrühm: turistid (Jürgen Irve, Eerik Kask, Kristina Libe, Jaanus Praks, Martin Sõmer).

Tutvu ettekandega siin.

Ülikoolide vaheline liikumis- ja kohtumisruum sadamas (Angelina Orula, Andreas-Ra Adoson, Stella Shaumyan, Marti Magnus, Alar Smirnov).

Tutvu ettekandega siin.

Tallinna Sadama ideekavand: lastega pered ja noored (Liisi Kalm, Evely Ehrpas, Sandra Malvik, Veronika Selge).

Tutvu ettekandega siin.

Ettekannete postrid:

Koostööprojekti tulemused tõstsid Tallinna Sadama jaoks esile eriti selge prioriteedi: katkestusteta ja arusaadavad liikumisteed terminalidest sadama alale ning sealt edasi linna, koos erivajadustega inimeste ligipääsetavusega. Tallinna Sadama kinnisvara ärisuunajuht Piret Üts rõhutab, et ligipääsetavus on laiem kvaliteedikriteerium, mis puudutab kõiki. „Hea oli meelde tuletada, et katkestusteta ligipääsud terminalidest sadama alale ja sealt edasi linna on olulised kõigile inimestele ning erivajadustega inimestele mõeldud lahendused vajavad regulaarset ülevaatamist,“ ütleb Üts. Tema sõnul väärtustavad inimesed arusaadavaid, meeldivaid ja turvalisi liikumisteid sõltumata vanusest, soost või rahvusest.

Ta lisab, et peagi algava Vanasadama kinnisvaraarenduse üks suurimaid väljakutseid on ehitustöödega kaasnev ajutine segadus. Kuigi ehitus toob paratamatult kaasa ebamugavusi, on tema hinnangul võimalik leida ajutisi lahendusi, mille abil muuta liikumisteed arusaadavaks.

Sama loogika – arusaadavus ja kasutaja vajadustest lähtuv ruum – jookseb läbi ka Tuvikese hinnangust sellele, mis võiks ideedest reaalselt esimesena ellu jõuda. „Ideede realiseerimise kohta on vara öelda,“ möönab ta, kuid lisab, et mõned kiiremad ja ajutised lahendused võiksid leida peatse tee praktikasse. Ühe konkreetse näitena toob ta välja hoovitoa tüüpi olemiskoha, mis integreeriks mõnusa istumise, kohtumisala ja ajutised söögikoha võimalused, tema sõnul „võiks ju kindlasti realiseeruda“.

Teise suure suunana rõhutab Tuvikene ühenduste teemat: Tallinna Sadam pakub võimalust kujundada parem ja kahtlemata põnevam ühendus Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning laiemalt Põhja-Tallinnaga. Tudengid tõid esile selle ühenduse tähtsust ning Tuvikese sõnul võiks sadam olla „see kõige parem ühendustelg“ – alternatiiv teekondadele, mida praegu tehakse mööda muid liikumiskoridore. Samuti tõi ta esile terve rea võimalusi parandada ligipääsetavust vaegliikujate perspektiivist.

Tallinna Sadamale avaldas muljet ka tudengite mõte tuua sadama alale mõlemad mereäärsed ülikoolid, nii Tallinna Ülikool kui Eesti Kunstiakadeemia ning kujundada sadamast nende vaheline kohtumispaik. Ütsi sõnul jääb sadam kahe ülikooli vahele ja võiks kujuneda suurepäraseks kohtumisruumiks nii ühisürituste kui ka erinevate projektide raames. Samal ajal ei tohi tema sõnul unustada teismelisi ega lastega peresid, selles valguses esitati rohkelt ideid ala ajutiseks kasutuseks, näiteks sisustatud õuealad, foodtruck’id või uisuväljak. Üts lisab, et mereteemalised mänguväljakud ja kultuuriline kohtumispaik on Tallinna Sadamal juba plaanis ning eesmärk on, et sadama alast saaks tulevikus Kultuurikilomeetri esimene peatuspaik läbi multifunktsionaalse kultuurikeskuse.

Edasised sammud ja koostöö jätkumine

Koostöö jätkumises ei näe Tuvikene küsimust, vaid võimalust, mis tuleneb ruumilisest lähedusest ja praegustest katkestustest. „Kindlasti jätkub koostöö ühes või teises vormis. Tallinna Ülikool ja Tallinna Sadam on üksteisele ruumiliselt nii lähedal ja ometi ei taju me ülikooli poolt vaates seda lähedust. Samuti on liikumisteedel takistused,“ ütleb ta ning lisab, et mõlema osapoole huvides on otsida võimalusi ühenduste parandamiseks.

Ta seob tulevikuperspektiivi ka sellega, mis TLÜ-s parajasti käimas on: „Praegu on käimas ka Tallinna Ülikooli identiteedi ja ülikooli esise Narva mnt tänavaruumi arhitektuurivõistlus.“ Kuigi seal on fookus linnakust teisel pool, on tema sõnul linnakust läbi liikumise võimalused pikemas vaates olulised teemad. Tuvikene visandab ka laiema pildi: Tallinna Ülikooli linnak võiks teekonnal Kadriorust sadmani pakkuda „midagi põnevas võtmes teaduslikku huvilisele vaadata ja mõelda“, samas kui Tallinna Sadama ala võiks pakkuda midagi 7000 TLÜ tudengi jaoks. Ühe ideena tõi tudengitöö välja isegi „ülikooli saatkonna Tallinna Sadamas“ – mõtte, mis sobituks Tuvikese sõnul hästi ülikooli varasemate püüdlustega tuua teadusprojektide raames valminud kunstinäitusi avalikku ruumi. „Sadam võiks olla üks selline koht,“ ütleb ta. „Usutavasti edasiarendamise võimalusi meil on, nii et koostöö kindlasti jätkub.“

Kui projekti käigus üldse midagi „ületada“ tuli, siis olid need Tuvikese sõnul iga tudengitöö sees peituvad tavapärased väljakutsed. „Suuremaid takistusi ega tagasilööke ei oska aga küll välja tuua, see oli edukas projekt,“ märgib ta.

Nii koondus esimese koostööprojekti tulemuseks ühtaegu konkreetne ruumiline fookus – terminalidest sadamaalale ja sealt linna viivad katkematud, arusaadavad ning ligipääsetavad liikumisteed – ning laiem ambitsioon: siduda sadam mereäärse linnaruumi, ülikoolide ja erinevate kasutajagruppide igapäevase liikumisega nii, et mereäärne ala pakuks põhjust mitte ainult läbida, vaid ka jääda.