Telefonikõne võib olla märksa rohkem kui lihtsalt üks kõne
- Mar 31
- 4 min read
Üks telefonikõne võib olla palju enamat kui lihtsalt ühenduse hoidmine. Tallinna Ülikoolis õpetatav telefoniseltsi metoodika aitab muuta vestlused sisukamaks, toetada ajutervist ja vähendada üksildust. Kursuse läbinute kogemus kinnitab, et teadlikum kuulamine ja läbimõeldud vestlusvõtted võivad muuta nii telefonikõne sisu kui ka selle mõju.
Telefonikõne võib olla argine ja praktiline: kas kõik on korras, kas ravimid on võetud, kas homme on vaja arsti juurde minna. Aga see võib olla ka midagi enamat. Kõne võib aidata inimesel meenutada, mõelda, seoseid luua, oma päeva avada ja kogeda, et ta ei ole lihtsalt kontaktivõtmise objekt, vaid päriselt vestluspartner.
Just sellele mõttele toetub telefoniseltsi metoodika. See tähendab regulaarseid telefonikõnesid, mille eesmärk on rikastada kõne saajat emotsionaalselt ja vaimselt, toetada ajutervist ning vähendada üksilduse riski. Erinevalt tavalisest „kuidas läheb“ telefonikõnest ei piirdu see kiire infovahetusega. Vestlusesse tuuakse teadlikult teemasid, mille peale inimene ei pruugi olla ammu mõelnud, otsitakse seoseid, äratatakse mälupilte, tehakse väikseid vaatlusi või mõtteharjutusi. Nii võib ühest kõnest saada midagi, mis hoiab korraga nii sidet kui ka vaimu.
Suhtlemine hoiab vaimu töös
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum, kes on telefoniseltsi metoodika väljatöötaja, ütleb, et vajadus suhelda ei kao vanusega kuhugi. "Inimene on sotsiaalne olend," ütleb ta. Vanemas eas kaotab inimene sageli osa oma lähiringist, häid sõpru ja harjumuspäraseid suhtlussuhteid, mistõttu tuleb tema sõnul olla eriti teadlik selles, et juurde tekiks uusi tuttavaid ja uut suhtlemist.
Tema sõnul ei ole suhtlemine tähtis ainult hea enesetunde pärast. See on vajalik ka ajule. Suhtlemise ajal töötab inimene korraga mitmel tasandil: ta kuulab, sõnastab, tõlgendab, seob kuuldut konteksti ja häälestub emotsionaalselt teise inimese järgi. "Ajule on suhtlemine väga hea, sest ta haarab teda tervikuna," ütleb Tambaum. Ta lisab, et suhtlemise kaudu saab inimene ka tagasisidet iseenda kohta. See mõjutab enesehinnangut ning omakorda seda, kuidas inimene oma elu ja selles toimetulekut tajub.
Telefoniselts kui teadlik suhtlusviis
Tegemist on Eestis välja töötatud metoodikaga, mida on mitmeaastase arendusuuringu käigus testitud. Kuigi metoodikat on rakendatud näiteks vabatahtlike seltsiliste töös, ei piirdu selle kasutusvõimalused ainult selle valdkonnaga. Samu põhimõtteid saavad kasutada ka lähedased ja pereliikmed, kes tahavad, et telefonivestlused ei jääks pelgalt kohusetundlikuks ühenduse hoidmiseks, vaid muutuksid sisukamaks ja toetavamaks. Metoodikat saab õppida Tallinna Ülikooli e-kursusel.
Kursusel omandatakse praktilisi oskusi, kuid oluline osa on ka teoorial. Käsitletakse üksildust, võimestavat kommunikatsiooni, integratiivset geragoogikat, telefoniseltsi põhimõtteid, ülesehitust ja võimalikke riske. Eesmärk ei ole õpetada ainult seda, kuidas niisuguseid vestlusi pidada, vaid ka seda, miks need toimivad just sellisel kujul.
Praktilisi oskusi aitavad omandada õppedialoogid, mis on loodud koostöös ERR Raadioteatriga (osatäitjad Mari Lill, Tiina Vilu ja Christopher Rajaveer). Nende kaudu saab kuulda telefoniseltsi kõnesid, mis annavad üsna täpse ettekujutuse sellest, kuidas selline vestlus päriselt kõlada võib. Just see aitas kursuse läbinutel kogetut kõige paremini endaga siduda. Kuula katkendit Kaspari ja Laine ning Kairi ja Laine vestlustest:
Kursuse läbinud Anne Pääsukese sõnul andis see talle selge arusaamise, kui oluline on sotsiaalne suhtlemine üksildustunde leevendamisel ja kui palju rõõmu võib see pakkuda mõlemale poolele. "Väga huvitav oli kuulata kõiki neid lavastatud telefonikõnesid. Need tundusid täiesti ehtsate kõnedena," ütleb ta. Samuti tõstab ta esile, et kursus andis uusi teadmisi selle kohta, kuidas kuulata empaatiliselt ja kuidas julgustada vestluskaaslast rääkima. Ka praktiline ülesanne oli tema sõnul väga positiivne ja rikastav kogemus nii inimesele, kellele ta helistas, kui talle endale. "Olen kindel, et meie regulaarsed vestlused jätkuvad ja toovad meile mõlemale palju rõõmu."
Tambaumi sõnul ongi telefoniseltsi üks oluline põhimõte see, et kõne ei pea keerlema üksnes murede, terviseseisundi või igapäevaste kohustuste ümber. "Me võime võtta kõik teemad laest," ütleb ta. Näiteks võib vestlus alata hoopis naabritest, mõnest ammusest sündmusest või inimesest, kelle peale pole aastakümneid mõeldud. Ühest mälupildist võib hargneda järgmine ja järgmine. Nii tekib kõnesse värskus ning kasutusse lähevad ka need mõtterajad, mis on kaua vaiksena seisnud.
Sama oluline on Tambaumi sõnul see, et telefoniselts oleks dialoog, mitte monoloog. "See peab olema suhtlus, ehk dialoog, mitte monoloog," ütleb ta. See tähendab, et helistaja ei ole lihtsalt ära kuulaja ega ka terapeut, vaid vestluse kaaslane, kes aitab kõnel liikuda, avaneda ja püsida vastastikusena.
Kursus, mis muudab kuulamist ja kõnelemist
Kursuse mõju ei pruugi piirduda ainult ühe õppeülesande või üksiku kõnega. Päevakeskus Kalda telefonitöötaja Sirli Visnapuu ütleb, et mõni aeg pärast kursuse läbimist tunneb ta, et õpitu on tema igapäevast tööd päriselt mõjutanud. "Olen muutunud teadlikumaks kuulajaks, annan rohkem ruumi ega kiirusta enam vaikust täitma. See on aidanud vestlustel kujuneda rahulikumaks ja loomulikumaks." Ta kasutab rohkem avatud küsimusi ja tunnustamist, mis on aidanud eakatel inimestel end rohkem avada. Vestlused on muutunud sisukamaks ja usalduslikumaks.
Visnapuu sõnul andis kursus talle ka häid mõtteid selle kohta, kuidas vestluste käigus pakkuda ajule lihtsaid virgutusülesandeid. See on teinud kõned mitmekesisemaks ja andnud eakatele väikese vaimse "liigutamise". Oluline taipamine oli tema jaoks ka see, et vaikus ei ole halb, vaid sageli vajalik. See on muutnud tema enda enesetunnet kõnede ajal palju rahulikumaks. "Kokkuvõttes tunnen, et see kursus aitas mul oma tööd teadlikumalt teha ja paremini mõista, kui oluline võib üks telefonikõne kellegi jaoks olla."
Tema kirjeldus näitab hästi, et telefonipõhine tugi ei ole ainult praktiline teenus. Nagu Visnapuu märgib, oli Päevakeskus Kalda telefonitöötaja teenuse eesmärk aidata klientidel meeles pidada ravimite võtmist, arsti vastuvõtte ja muid tervise ning igapäevaeluga seotud olulisi toiminguid. Kuid sama tähtis on ka see, kuidas inimene end vestluse ajal tunneb: kas talle antakse aega, kas teda kuulatakse ja kas ta saab olla vestluses päriselt kohal.
Sarnast kogemust kirjeldab ka Age Koit, kes töötab telefonitöötajana alates 2025. aasta märtsist. Ta helistab eakatele, et kontrollida nende turvalisust, meenutada ravimite võtmist ja pakkuda vestlust, et need eakad, kellel ei ole lähedasi, end üksildasena ei tunneks. "Tihti olen nendes vestlustes olnud kuulaja rollis," ütleb ta. Kursus tõi talle aga palju uusi teadmisi selle kohta, kuidas muuta vestlused eakale kasulikuks ja ka enda jaoks huvitavamaks. „Sain palju praktilisi ja loovaid teadmisi.“
Võib-olla ongi telefoniseltsi metoodika suurim väärtus selles, et see tuletab meelde midagi lihtsat, kuid kergesti ununevat: hea telefonikõne ei ole tühi kõrvaltegevus. See võib olla osa inimese päevast, mõtlemisest, enesetundest ja sidemest maailmaga. Mõnikord piisab ühest regulaarsest kõnest, et inimene tunneks end vähem üksi. Ja mõnikord piisab sellest, et õppida natuke teadlikumalt kuulama.
Telefoniseltsi metoodikast räägib Tiina Tambaum lähemalt ka ERR-i saates "Terve vaim", mida saad järelvaadata siin (alates 7:09):
Comments