Aija Sakova Tippinnovaatorite koostööpäeval: ülikoolide ja ettevõtete koostöö murrab müüte

4. märtsil toimus Mectorys Tippinnovaatorite programmi koostööpäev, kus kohtusid ettevõtete, ülikoolide ning teadus- ja arenduskeskuste esindajad, et arutada teadus- ja arenduskoostöö võimalusi ning luua uusi kontakte edasiseks koostööks.

Panelistid: Aija Sakova (TLÜ), Krister Kalda (TalTech), Kadri Sundja (TÜ), Helen Leetsar (EKA), Tõnis Segerkrantz (AIRE), Janne Pullat (Metrosert), Kalev Koppel (STACC).

Päeva kavas olid sissejuhatus koostöömudelitesse, koostöövõimalusi tutvustav paneel, kus Tallinna Ülikooli esindas ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova, CRONIMETi eduloo esitlus ning ettevõtete ja teadusasutuste vahelised kiirkohtumised. Paneelarutelu oli esinduslik, tuues kokku nelja ülikooli ja kolme teadus- ja arenduskeskuse vaated. Tippinnovaatorite programm on suunatud ettevõtetele, kes soovivad süsteemselt kasvatada oma innovatsioonivõimekust ja arendada tulevikukindlaid lahendusi.

Paneeldiskussioonis käsitleti muu hulgas seda, kuidas ülikoolid eraettevõtetega koostööd alustavad, milliste kanalite kaudu teadus- ja arendusprojekte käivitatakse, kuidas neid rahastatakse ning mida on vaja selleks, et koostöö päriselt käivituks. Tallinna Ülikooli kogemus näitab, et ettevõtted jõuavad ülikoolini väga erinevaid radu pidi: EXU kaudu, Adapteri vahendusel, varasemate klientide korduvate pöördumiste kaudu, Tippinnovaatorite programmi-laadsete formaatide kaudu, samuti ühiste Euroopa projektide, SekMo tippspetsialisti meetme, ELU projektide ja eelinkubatsiooni kaudu. EXU roll Tallinna Ülikoolis ongi olla ettevõtluskoostöö värav, mis aitab ettevõtetel leida sobivad teadlased, koostööformaadid ja teadmussiirde võimalused.

Aija Sakova sõnul on rõõmustav, et Tippinnovaatorite programm toob juba mitmendat aastat kokku ülikoolid ja ettevõtted koos nende arengueesmärkidega. „Varasemalt programmis osalenud ettevõtete edulugude jagamise kaudu murrame pidevalt müüte selle kohta, millist laadi teadus-arendustegevust ülikoolid on võimelised ja valmis koostöös ettevõtjatega tegema,” ütles Sakova. Nagu märkis ka Tippinnovaatorite programmijuht Martin Goroško päeva sissejuhatuses, on varasemate aastate näited tõestanud, et ülikoolid on programmis osalevaid ettevõtteid üllatanud oma valdkondade ja paindlikkusega. Sama mõtet on EXU varemgi rõhutanud: ettevõtted näevad üha enam teadusasutusi partnerina, kelle toel teha arenguhüppeid ning lahendada nii igapäevaseid arendusülesandeid kui ka suuremaid strateegilisi väljakutseid.

Hea koostöö algab ettevõtte valmisolekust

Tippinnovaatorite koostööpäev Mectorys 4. märtsil 2026.

TLÜ üheks keskseks sõnumiks koostööpäeval oli, et hea koostöö eelduseks on ettevõtte enda valmisolek. Ettevõte peaks suutma sõnastada esmase probleemi või uurimisvajaduse, vaadates seda näiteks toote või teenuse arendamise perspektiivist. Samuti peab ettevõte olema avatud koostööprotsessi eripäradele: arvestama teistsuguse tempoga, usaldama teaduse ja teadlase vaadet ning mõistma, et teadus- ja arendustöö on oma olemuselt eksperimentaalne. See tähendab, et ka negatiivne tulemus võib olla tulemus, kui see aitab välistada mittetoimiva lahenduse, täpsustada probleemi või suunata järgmise arendusetapi selgemale rajale. Just selline arusaam loob sisulise aluse koostööks, mis ei piirdu kiire tellimuse täitmisega, vaid aitab ettevõttel jõuda teaduspõhise arenguni. Kohtumiste põhjal joonistus ettevõtete arengu- ja innovatsiooniväljakutsetest eriti selgelt välja ka andmetega seotud teemade keskne roll, seda mitme erineva rakursi alt.

Näited koostööst: TI-st loodustoorme ja linnaruumi lahendusteni

Tallinna Ülikooli poolt tõi Sakova arutelus esile rea häid näiteid koostööst eraettevõtetega, mis näitavad, kui erinevates valdkondades ja vormides saab ülikool ettevõtte arengut toetada. Ühe keskse märksõnana nimetas ta valdkondadeülest koosloomet ehk integratsiooni. Selle näiteks on käitumisteaduse ja tehisintellekti ühendamine ettevõtte Claricy finantskäitumisplatvormi arendamisel, kus psühholoogide sisend aitas kirjeldada persoone ja rakendada loojutustamise meetodeid koos tehisintellekti võimalustega. Samuti tõi ta esile meedia ja andmetöötluse ühendamise meediamonitooringute ning meediaandmete masinanalüüsi tööriista arendamisel Ekspress Grupile. Ökoloogia ja andmete ühendamise näitena nimetas Sakova üleujutusriskide prognoosimise metoodikat, mis annab sisendi tööriistale Eesti Kindlustusseltside Liidule, ning rakendusliku andmepõhise koostöö näitena Ott Tänaku Toyota ja Hyundai rallimeeskondade ilmaennustused. TLÜ vaatest oli kõnekas seegi, et inimkäitumisega seotud küsimused kerkivad iga aastaga üha selgemalt inseneeria kõrvale esile. See tähendab, et paljude ettevõtete väljakutsete puhul ei piisa enam vaid tehnilisest lahendusest, vaid vaja on mõista ka kasutajaid, otsustusprotsesse, harjumusi ja motivatsiooni.

Teise olulise suunana tõi Sakova esile eestimaise loodustoorme väärindamise. Näidetena nimetas ta koostöid ettevõtetega Berrichi, Nogel Organics ja Ari Care, kus on arendatud enesehooldustooteid, kasutades kohalikke looduslikke komponente, nagu nõges, hobukastan, kuusevaik ja vetikad. Need näited osutavad hästi sellele, kuidas teaduspõhine lähenemine saab aidata ettevõtetel luua suurema lisandväärtusega tooteid, mis põhinevad kohalikel ressurssidel ja teadmistepõhisel arendusel.

Kolmanda valdkonnana tõstis Sakova püünele õpilahendused ja õpianalüütika. Näidetena nimetas ta haridustehnoloogia projekte, erinevate õpisüsteemide integratsiooni koostöös Õpitee OÜga ning tehisintellekti rakendamist kirjandite hübriidhindamises. Lisaks rääkis ta linnaruumi ja inimkesksete lahenduste valdkonnast, sealhulgas Tallinna Sadamaga tehtud projektidest, mille eesmärk on aidata määratleda paremaid liikumisteekondi ning lisada kogukonna vaates rohkem aktiivtegevuste võimalusi. Kõik need näited kinnitavad, et Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ei ole seotud ühe kitsalt määratletud valdkonnaga, vaid põhineb eri kompetentside ühendamisel vastavalt ettevõtte või organisatsiooni tegelikule vajadusele. TLÜ poolt vaadatuna annab see võimaluse pakkuda ettevõtetele välja erinevate uurimissuundade kombinatsioone, mis aitavad väljakutseid vaadata mitmest küljest korraga.

Kohtumine pakkus ettevõtetele ka võimalust saada otsest kontakti teadus- ja arendusasutuste esindajatega ning arutada võimalikke koostöövorme individuaalsete kiirkohtumiste käigus, kus TLÜd esindasid teadmussiirde analüütik Mart Repnau ja ettevõtluskoostöö ekspert Jüri Saar. Etteplaneeritud koostöökohtumised ning pauside ajal peetud vestlused olid inforohked ja kinnitasid, et ettevõtete huvi teaduspõhise koostöö vastu on mitmekesine ning sisuline.

Mectorys toimunud koostööpäev näitas taas, et huvi teaduspõhise koostöö vastu on olemas ning ettevõtete arenguvajaduste ja ülikoolide kompetentside kokkuviimiseks on selliseid formaate päriselt vaja. Just edulugude ja konkreetsete koostöönäidete kaudu muutub nähtavamaks, et ülikoolide panus ei piirdu ainult teadmusloomega, vaid võib väljenduda ka väga praktilistes tööriistades, metoodikates, toodetes ja teenustes, mis aitavad ettevõtetel oma järgmisi arengusamme teha. Ettevõtted otsivad üha enam koostöövõimalusi, mis aitaksid lahendada nii igapäevaseid arendusülesandeid kui ka suuremaid kestlikkuse ja innovatsiooni küsimusi.

Kuidas teha ettevõtluskoostööd TLÜga?

Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ukseks on EXU – Ettevõte x Ülikool. EXU aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel leida sobivad teadlased, koostööformaadid ja arenduslahendused, et viia ellu teadus- ja arendusprojekte, nõustamisi, koolitusi ning muid teadmussiirdega seotud algatusi. EXU kaudu pääsevad ettevõtted ligi Tallinna Ülikooli teadlaste, õppejõudude, laborite ja rakendusuuringute võimekusele.

---

Tippinnovaatorite programm on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatus, mille eesmärk on aidata ambitsioonikatel Eesti ettevõtetel kasvatada oma innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Programmi viivad läbi EIS, Tehnopol ja BDA Consulting ning selle fookuses on ettevõtete innovatsiooniprotsesside, juhtimise ja arenguvõime süsteemne tugevdamine.