Kestlikud pakendilahendused peavad veenma ka tarbijat
Uue pakendi arendamisel tuleb leida sobiv materjal, täita kehtivaid nõudeid ja hinnata tootmise tasuvust. Lõpliku proovikivi seab aga turg: kas tarbija mõistab uut lahendust, usaldab seda ja on valmis seda valima? Tarbijate ootusi, kõhklusi ja ostuotsuseid mõjutavaid tegureid saab Tallinna Ülikooli teadlastega uurida juba arenduse käigus.
Eestis tekib Kliimaministeeriumi andmetel aastas ligikaudu 200 000 tonni pakendijäätmeid. Euroopa Liidu uus pakendite ja pakendijäätmete määrus jõustus 2025. aastal ning seda hakati kohaldama 12. augustil 2026. Määrus suunab ettevõtteid vähendama ülemäärast pakendamist, kujundama pakendeid nii, et neid saaks senisest lihtsamini ümber töödelda, kasutama tootmises rohkem ringlussevõetud materjali ning võtma laiemalt kasutusele korduskasutatavaid pakendeid.
Ettevõtetelt nõuab see seniste lahenduste ülevaatamist ning uute materjalide ja pakendamisviiside otsimist. Tallinna Ülikooli jätkusuutliku hariduse teadur ja kestliku tuleviku uuringute rühma SustainERA liige Katrin Männik toob ülikooli tugevusena esile teadlaste valdkondadeülese tausta, mis võimaldab vaadata pakendiarendust mitmest küljest. Materjali omaduste ja tootmisvõimaluste kõrval tuleb arvestada pakendi kasutamise, märgistuse, hilisema käitlemise ning tarbijate käitumisega.
Tarbija ootusi tasub uurida juba arenduse käigus
Koostöö ülikooliga võib lähtuda konkreetsest tootest või laiemast arendusvajadusest. Näiteks saab uurida, kuidas võtab valitud sihtrühm vastu uue pakendimaterjali, millised omadused tekitavad usaldust või kõhklusi, kas pakendi märgistus ja kasutusjuhised on piisavalt arusaadavad.
Samuti võib ettevõttele olla oluline teada, kuidas inimesed pakendit pärast kasutamist käitlevad, millistel tingimustel on nad valmis kestlikuma lahenduse eest rohkem maksma ning kuidas mõjutavad pakend ja selle kohta antav teave ostuotsust.
Männiku sõnul saab koostöös ettevõtjaga välja selgitada konkreetse sihtrühma huvid ja ootused, mis võivad anda sisendi uute ja kestlikumate pakendilahenduste väljatöötamiseks. Sihtrühma saab piiritleda näiteks vanuse, tarbimisharjumuste või muu ettevõtte jaoks olulise tunnuse järgi. Uuring võib toetada uue toote arendamist, aidata täiustada olemasolevat lahendust või anda laiema ülevaate mõne sektori tarbijate ootustest.
Hea kavatsus ei jõua alati ostuotsusesse
Tallinna Ülikooli osalusel tehtud uuringud aitavad mõista, millised küsimused ja kõhklused võivad tarbijatel kestlike materjalidega seoses tekkida või milline üldse on tarbijate teadlikkus.
Rahvusvahelises uuringus PRIMUS vaadeldi tootjate ja tarbijate suhtumist ringlussevõetud plasti. Uuringus tõusid murekohtadena esile materjali ohutus, vähene teave selle pikaajaliste mõjude kohta ning ebaselgus nõuete ja standardite osas. Samuti ei tunta piisavalt plasti elutsüklit ega ringlussevõtu võimalusi.
BioPackMan projekti raames Tallinna Ülikooli töötajate ja tudengite seas tehtud pilootuuringus keskenduti biolagunevatele pakenditele. Vastajate hinnangutest ilmnes, et kestlikkust peetakse oluliseks, kuid see ei väljendu alati ostukäitumises. Sageli ei teatud, millistes tingimustes biolagunev pakend tegelikult laguneb või kuidas seda õigesti käidelda. Ka pakenditel kasutatavate märgiste mõistmine polnud üheselt mõistetav.
Ettevõtte jaoks tähendab see, et sobiva materjali kõrval mõjutavad uue pakendi vastuvõttu ka hind, kasutusmugavus, pakendi võime toodet kaitsta ning usaldus tootja esitatud teabe vastu. Neid tegureid varakult uurides saab teha teadlikumaid valikuid nii pakendi arendamisel, märgistamisel kui ka tarbijale tutvustamisel.
Koostöö ulatus sõltub ettevõtte vajadusest
Kohtumisel teadlastega saab ettevõtte arendusvajaduse täpsemalt lahti võtta ja otsustada, milline koostöövorm annaks kõige parema tulemuse. Lahenduseks võib olla tarbijauuring, sihtrühma ootuste kaardistamine, arendusseminar või pikem teadus- ja arendusprojekt.
Ühe võimalusena korraldab Tallinna Ülikool tulevikuratta meetodil arendusseminare. Biolagunevate pakendite teemal toimunud töötoas kasutasime koos ettevõtjate, erialaliitude ja ekspertidega seda meetodit võimalike ärivõimaluste ja kasutuselevõttu takistavate tegurite kaardistamiseks. Ühiselt arutati, milliseid muutusi on vaja, et biolagunevatest pakenditest kujuneksid toimivad ja laiemalt kasutatavad lahendused.
Ettevõtte arendusülesande saab siduda ka Tallinna Ülikooli ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektiga. Projektis "BioMind – targad pakendid ja teadlikud valikud“ tegelevad eri erialade üliõpilased biolagunevate pakendite ja tarbimisharjumustega. Ettevõte saab mõne esmase väljakutse pakkuda ka tudengitele lahendamiseks, et selle ideega juba koostöös teadlastega edasi töötada, mis puudutab toote või teenusearendust või muutusi organisatsioonis.
Mahukama arendusvajaduse korral on võimalik osaleda rahvusvahelistes projektides, kus ettevõte saab koos teadlaste ja teiste ettevõtjatega uurida oma idee rakendatavust ning arendada uusi tooteid ja teenuseid.
Pakendiarendus vajab eri valdkondade teadmisi
Pakendiga seotud arendusküsimus puudutab sageli korraga materjali, tootmist, tarbijate käitumist ja keskkonnamõju. Tallinna Ülikoolil on ringmajanduse valdkonnas kogemusi tarbijakäitumise ja ühiskondlike mõjude uurimise, loodusvara väärindamise, ringbiomajanduse ning organisatsioonide roheoskuste arendamisega.
Sõltuvalt ettevõtte vajadusest saavad koostöösse panustada ühiskonna-, haridus-, loodus- ja terviseteadlased ning vajaduse korral teiste Eesti ülikoolide eksperdid. Eri valdkondade teadmiste ühendamine võimaldab siduda materjali ja tootmist puudutavad küsimused tarbijakäitumise, turuvõimaluste ning keskkonnamõjuga. Männik juhib ülikoolis keskkonnamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise klastri KEKO tegevusi, mis koondab eri valdkondade teadlasi ning kaasab parterlust väljaspool ülikooli. Koostöövõimaluste kohta saab lähemalt uurida KEKOst või Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja partnerlussuhete keskusest EXU.
Kui mõni oluline arendusotsus jääb oletuste tasandile, saab seda koos teadlastega lähemalt uurida. Nii on ettevõttel enne järgmise arendus- või investeerimisotsuse tegemist rohkem teadmisi selle kohta, kas kavandatav lahendus toimib nii tootmise, turu kui ka tarbija jaoks.
Comments