SekMo infopäeval jagati avameelselt kasulikku informatsiooni

9. septembril toimus EXU koordineerimisel Tallinna Ülikooli Senati saalis sektoritevahelise mobiilsuse toetuse (SekMo) infopäev, kus jagati praktilisi kogemusi ning arutleti, kuidas teadlaste, ettevõtjate ja teiste valdkondade ekspertide koostöö aitab kaasa teadmussiirdele.

Infopäeva avas Tea Tassa Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK), kes tutvustas SekMo võimalusi rahastaja vaates. Tassa rõhutas, et SekMo meede on loodud just selleks, et ülikoolid ja teadusasutused saaksid kaasata majaväliseid eksperte, suurendada rakendusuuringute hulka ning arendada ettevõtluskoostööd. Ta tõi ka välja, et toetus pakub paindlikkust ja võimalusi, et katsetada uusi koostöövorme. Vaata Tassa slaidiesitlust siit.

SekMo toetatavad mobiilsusskeemid

Praktilised kogemuslood Tallinna Ülikoolis

Infopäeva keskmes olid kolm Tallinna Ülikooli kogemuslugu, kus SekMo toetuse abil on ellu viidud mitmekülgseid arendus- ja teadusprojekte. Arutelu juhtis EXU juht Ingrid Hindrikson.

Ettevõtluskoostöö ja teadusprojektidesse panustamine IKT spetsialistina

Martin Karjus (TÜHI) rääkis, kuidas ta IKT spetsialistina sai osaleda projektides ja taotlustes tehniliste lahendustega abistades. Tema osalusega teadusrahastuse kaasamisel on olnud edukad kaks ASTRA+ Tegevus 3 projekti kogusummas 170 000 eurot (“Tehisintellekti põhine meediamonitooringu tööriista prototüüp” ja “Arutleva kirjandi hübriidhindamise ja tagasisidestamise rakenduse prototüübi väljatöötamine”), kaks Nordforsk projekti on hetkel veel hindamisel (“Nordic-Baltic initiative on responsible use of Artificial Intelligence” ja “Responsible use of large language models: Safeguarding democratic information flows in the Nordic-Baltic region”) ning kahe taotluse puhul tuli leppida mitterahastamise otsusega. Samuti tõi Karjus enda ühe olulise tegevusena esile ka erasektoriga koostöövõimaluste leidmise, näiteks EBS-i, MindTitan, R8 Technologies või EnterlyAi-ga.

Lisaks projektitaotluste juures abistamisele panustas Karjus ka muudesse TLÜ tegevustesse, muuhulgas koostöö tihendamisse AI & Robotics Estonia ehk AIRE-ga, mille tulemusel on TLÜ nüüdsest AIRE täisliige. Samuti intellektuaalomandi reformi alustamine TLÜ-s ja HPC (high-performance computing) võimekuse kaardistamine ning ka kaitsesektori AI häkatoni korraldamine TLÜ ja TÜ teadlastega, kus arutati erinevaid projekte Kaitseministeeriumi, PPA ja riigikantseleiga.

Tänu SekMo meetmele sai Karjus enda sõnul väga hea avaliku sektori kogemuse ja samuti ülevaate rakendusteaduslike projektide võimalustest (näiteks, NULA – ühiskondlike algatuste inkubaator, küberkiirendi koos TLÜ ja TÜ teadlastega või rakendusuuringute programm).

Arendustegevused kohaliku biomassi väärindamisel ja rakendusvõimaluste leidmisel

Mihkel Saluri (LTI) tõi esile, kuidas SekMo meede andis võimaluse naasta akadeemiasse isegi, kui paari viimase aasta jooksul ei ole tal publikatsioone olnud ja alustada uuenduslikku projekti Eesti vetikaressursi väärindamiseks. Projekti eesmärk on leida kohalikest punavetikatest kõrgväärtuslikke biomolekule, vähendada jäätmeid ning integreerida teadustulemused nii ülikooli õppesse kui ka ettevõtluskoostöösse.

Saluri projektis uuritav Furcellaria lumbricalis on hetkel ainsa tööstusliku väärtusega punavetikas Läänemeres, mille baasil toodetakse Saaremaal Kärlas furtsellaraani – geelistuvat ainet. Uurimistöö keskendub sellele, kuidas täiustada senist töötlust ning võtta vaatluse alla ka teised Eestis leiduvad punavetikaliigid, uurides nende valgulisi pigmente, lipiide ja polüsahhariide.

Projekti käigus on plaanis arendada ka uusi õppeaineid ("Funktsionaalsed biomolekulid I ja II") bakalaureusetasemel, et kasvatada järelkasvu, kes omavad praktilist kogemust bioressurssidega töötamisel. Samuti on eesmärk laiendada koostööd teiste teadusasutuste (KBFI, TalTech) ja ettevõtetega (Est Agar AS, Vetik OÜ, MYCEEN OÜ), ning avaldada teadusartikleid.

Saluri ei jätnud mainimata ka väljakutseid, nagu näiteks on vetikamassi hooajalisus ja selle homogeniseerimine, sobivate lahustite leidmine, tudengite kaasamine ning majandusliku tasuvuse hindamine. Eraldi tõstis ta esile vajaduse töötada välja lahendused, mis oleksid skaleeritavad laborist tööstusesse.

SekMo infopäev Tallinna Ülikoolis.

Õigusvaldkonna praktilise ekspertiisi kaasamine instituudi tegevustesse

Kadri Karma (ÜTI) tutvustas, kuidas SekMo meede võimaldas kaasata õigusvaldkonna tippspetsialisti ÜTI andmevaldkonna teadus- ja arendustegevuse arendamiseks. Projekt sai alguse soovist kaasata õigusspetsialist, mille jaoks pöörduti TLÜ arendus- ja koostöökeskus EXU juhi Ingrid Hindriksoni poole, et hinnata, kas projekt vastab üldse SekMo tingimustele. Oluline on meeles pidada, et kui projekt on seotud ettevõtlusega (toote-teenuse arendus), saab  toetuda EXU abile, kuid õppe- ja teadusarendustegevuste puhul tuleb instituutidel ise tegutseda. Samuti on taotluse menetlemiseks ja projekti elluviimiseks vaja TLÜ-poolset volikirja.

Karma sõnul tasub juba eos, projekti kokku pannes läheneda süsteemselt, et see vastaks kõigile nõutud tingimustele. Taotluse ettevalmistamisel määratleti tegevuseks tippspetsialisti kaasamine, keskendudes TAIE arengukava fookusvaldkonnale “Digilahendustele igas eluvaldkonnas”. Täpsemalt oli fookuses arendada teadus- ja arendustegevuse andmevaldkonda, sh nutika spetsialiseerumise raames digilahenduste arendamise vajadused. Lahendusena kavandati uuringud ja arendustegevus, mille lõppeesmärgiks on jõuda tehisintellekti süsteemini, mis suudaks vähemalt osaliselt koostada kohtuotsuste projekte.

SekMo taotlused tuleb koostada ja esitada e-toetuse keskkonnas. Karma sõnul otsustati kaasata spetsialist 24 kuuks, kelle tööjõukulu arvestamisel sai lähtuda ühikuhinnast, milleks SekMo puhul on täiskoormuse korral 4171€ kuus (tööandja kulu), millele lisandub 40% muudeks abikõlblikeks kuludeks, mis arvestatakse automaatselt portaalis. Karma rõhutab, et SekMo-t puudutav peab kindlasti olema kirjas ka kaasatava inimese töölepingus, milles on selgelt välja toodud ja projektitöö koormus.

Karma tõi esile, et tänu SekMo-le sai ÜTI tippspetsialisti tegevuskava põhjalikult läbi mõelda ja seada ambitsioonikamaid eesmärke, kui ehk tavapäraselt oleks seatud. Ta märkis, et praktikas võivad projektis ette tulla ka muudatused, kuid juba praegu, pärast seitsmekuulist tööd ja esimese vahearuande esitamist, on projekt täies hoos ning annab väärtuslikku kogemust nii instituudile kui laiemalt ülikoolile.

SekMo infopäeval jäi kõlama, et sektoriteülene koostöö on praktiline vahend teadmuse liikumiseks ühest valdkonnast teise avades uusi võimalusi innovatsiooniks ja konkurentsivõime tõstmiseks, tuues kasu nii teadusele, ettevõtlusele kui ühiskonnale tervikuna. Kuigi tõdeti ka, et iga projektiga kaasnevad teatud riskid.

Tallinna Ülikooli kõrge edukusprotsent

Tallinna Ülikooli edukusprotsent on SekMo-de puhul olnud seni muljetavaldav. Kõik viis TLÜ poolt esitatud projektitaotlust, kogusummas 476 495 eurot, on saanud positiivse rahastusotsuse:

• IKT tippspetsialisti kaasamine Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis teadus- ja arendustöö läbiviimiseks ja võimestamiseks (TÜHI)

• Õigusvaldkonna tippspetsialisti kaasamine Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis teadus- ja arendustöö andmevaldkonna arendamiseks (ÜTI)

• Vetikatest pärinevate biomolekulide uurimise mitmetasemeline edendamine (LTI)

• Tippspetsialist Tallinna Ülikooli Kirjaliku tõlke (MA) õppekavale (TÜHI)

• TLÜ interdistsiplinaarse kestlikkuse alase teaduse tipptaseme tugevdamine (HTI)

Vaata SekMo kohta lähemalt